Väikeettevõtjad: energiakriisis on vaja tõhusamat toetusmudelit kui pelgalt võrgutasude alandamine

Nädalavahetusel saatis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA oma liikmete nimel Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ettepanekud energiakriisi leevendamiseks ettevõtjatele.

“Mõistame, et valitsus ja seadusandjad on praegu suure surve all, et leida kiiresti tulemuslikud ja mõistlikud lahendused nii lühiajalises kui pikaajalises vaates ning soovime olla abiks andes riigile otsest tagasisidet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatelt”, ütleb EVEA president Heiki Rits. “Täna on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja erakondade tähelepanu keskendunud peamiselt eratarbijatele energiakulude kompenseerimisele. Kui aga jätta ettevõtjaid energiakriisis hätta, siis tõusevad hinnad, väheneb ostujõud ning seeläbi kaob ettevõtete käive, kaovad paljud töökohad; riigi maksutulu väheneb, aga kulud sotsiaalsüsteemile kasvavad oluliselt.”

EVEA poolt jaanuari keskel läbiviidud kiirküsitluses selgus, et keskmiselt on väike- ja keskmiste ettevõtete elektrikulude osakaal kogukulus kasvanud 2021.a 4ndas kvartalis 3kordselt võrreldes 2020.a näitajatega. Sellisel kulude kasvul on eriti laastav mõju sektoritele, kus ka enne hinnatõusu oli näiteks tootmisprotsessi iseärasuste tõttu elektrikulude osakaal kogukuludes kõrge. Sama küsitluse tulemusena selgus, et elektrienergia hinnatõusu katmiseks on vaja tõsta hindu keskmiselt 24%, samas kui tarbijale talutavaks, seega võimalikuks tõusuks nähakse vaid 5%. Mitmes valdkonnas aga tooks igasugune hinnatõus kaasa turu ja klientide kaotuse sel määral, et tegutsemise jätkumine muutub võimatuks.

Valitsuse poolt seni ainsa meetmena pakutud võrgutasu vähendamine nullini ei aita, kui elektriarve on tavapärasest 3 korda suurem. Võrgutasu osakaal elektriarve kogusummast on detsembrikuu arvetel olnud 5-6% ja sellisel soodustusel üksinda ei ole reaalset leevendavat mõju, leiavad ettevõtjad. Samas osutavad paljud väikeettevõtjad takistustele oma taastusvenergia lahenduste rakendamisel.

“Võrgutasu osakaal meie elektrikuludes on marginaalne, selle alandamine või kaotamine ei muuda suurt pilti. Muidugi, abimeetmena on see parem kui mitte midagi, kuid vaja oleks tõhusamat sekkumist – nt ajutist hinnalae kehtestamist elektrile,” tõdeb Baltest Mööbel OÜ juhatuse liige Erkki Aun.

“Elektrikulude osakaal meie ettevõtte kogukuludes on kasvanud aasta võrdluses rohkem kui neljakordselt. Võrgutasu osakaal detsembri elektriarves on vaid 5%, selle kaotamine ei muuda meie jaoks eriti midagi,” kommenteerib Bacula AS juhatuse liige Vahur Vuks, kes toodab Lõuna-Eestis moose. “Kasutame oma 50 kW päiksejaama, mis katab ca 10% kogu meie aastasest tarbimisest. Tahaksime lisada lähiajal veel 50 kW võimsust, kuid kohalik Rõngu alajaam ei võimalda lisakoormust, seega lükkub see plaan ebamäärasesse tulevikku. See puudutab ka teisi piirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid.”

Peaministri poolt Riigikogu ees väljapakutud mõte anda energiakulude tasumiseks ettevõtjatele laenu on aga EVEA arvates suisa hukatuslik. Raskustes (koroonakriis ja sellele lisanduv energiakriis) ettevõtjaid ei tohi sundida võtma täiendavat laenukoormust oma igapäevaste kulude katmiseks! Paljud ettevõtted on juba võtnud „kriisilaene“ ja hetkel ei ole neil enam laenamise võimekust.

Kiireloomulise ja ajutise lahendusena näevad väikeettevõtjad järgmisi võimalusi:

Elektrienergiale hinnalae kehtestamine koos selle vastava kompenseerimisega elektrimüüjatele vähemalt perioodil jaanuar – märts 2022 – see oleks universaalne ja lihtsalt administreeritav meede.

*Maagaasi ja LNG hinnalae kehtestamine.

*Alternatiivselt – elektrikulude osaline otsehüvitamine energiamahukamatele väike- ja keskmistele ettevõtetele perioodil detsember 2021 – märts 2022.

*Maksta kõrgemat hüvitisemäära valdkondadele, mille tegevus on tänaseni koroonapiirangute tõttu takistatud, sh kõigile meelelahutus- ja teenindusettevõtetele, mis on kannatanud seoses alates 2021. a novembrist kehtestatud lahtiolekuaja piirangutega ja immuniseerimistõendi kohustuslikkuse nõudega.

*Anda korraldus Elektrilevile ja Eleringile tagada kiiremas korras liitumist jaotusvõrguga neile 1300le juba valmis ehitatud lokaalsele päikseelektrijaamale, mille kasutuselevõtt on ootel ning sõltub Elektrilevi ja Eleringi poolsest asjaajamisest.

Pöördumise täisteksti ja ettepanekud lahendusteks keskpikas vaates leiate EVEA kodulehelt.