Täna, kuusteist aastat tagasi, 25.01.2006, võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA), millesse kuulub 46 liikmesriiki (Eesti on liige alates 1993. aastast) vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka kommunismi kuriteod ja kõigi totalitaarsete kommunistlike režiimide sooritatud ulatuslikud inimõiguste rikkumised läbi aegade. Samuti kutsuti liikmesriike üles distantseerima end kuritegudest, mis pandi toime totalitaarsete kommunistlike režiimide poolt ning neid ühemõtteliselt hukka mõistma, kui seda veel tehtud ei ole.
Sõjast oli kulunud tervelt 60 aastat, kui Euroopa riigid olid valmis käsitlema üleeuroopalisel parlamentaarsel tasandil totalitaarsete režiimide kuritegusid. Kuna natsism kaotas sõja, on seda korduvalt hukka mõistetud ja Saksamaa maksab siiani sellega seotud kompensatsioone. Kommunismikuritegusid, mis kahtlemata ületasid natside poolt korda saadetut, ei olnud sellisel tasandil hukka mõistetud.
Assamblee liikmed rõhutasid, et ohvrite arvu poolest ületas Nõukogude Liit kõiki teisi riike. Resolutsiooni poolt hääletas 99, vastu 42 ja erapooletuks jäi 12 ENPA saadikut. Vene delegatsioon hääletas ENPA resolutsiooni vastu, ainsana oli poolt Vladimir Žirinovski, kes aga samas rõhutas valjuhäälselt, et Balti maid ei olevatki kunagi okupeeritud. Vastu hääletasid ka pea kõik teiste riikide vasakpoolsed, sotsid ja kommunistid.
Stalin ja Nõukogude Liit (kelle ametlikuks õigusjärglaseks Venemaa end 1992. aastal kuulutas), olid koos Hitleri Saksamaaga sõja alustajad. Kuna Nõukogude Liit võitis USA ja teiste liilasriikide toel sõja, ei ole Nõukogude Liidu kuritegusid läänes põhjalikult käsitletud ega uuritud. Ometi on ajaloolased ühel meelel selles, et kommunistlikud režiimid (NSVL, Hiina jne) mõrvasid ca sada miljonit inimest. Stalini punarežiim mõrvas erinevate ”puhastuste” käigus oluliselt rohkem enda inimesi, kui vaenlased tegid seda terve sõja jooksul.
See oli suurepärane ja ajalooline resolutsioon, kuid sellega jäädi alles poolele teele. Hukka mõisteti tagajärg, mitte aga põhjus. Kuritegelikuks tuleb tunnistada ka kommunism kui inimsusevastane ideoloogia. Kommunismi põhiteesideks on klassivõitlus, kollektivism ja eraomanduse kaotamine, mida viiakse täide läbi proletariaadi diktatuuri. Erinevalt natsismist hävitas kommunistlik süsteem ühiskonnastruktuuri kuni vundamendini. Eesmärgiks olu luua uus inimtüüp – homo soveticus. „Vaenulike ja tagurlike” klasside likvideerimist ja teisi hullumeelseid kommunistlikke eesmärke pole võimalik saavutada ilma vägivalla ja massirepressioonideta ning neid viidi läbi süstemaatiliselt, ilma igasuguse halastuseta. Niisiis on kommunism juba ideoloogiana kuritegelik, viies paratamatult inimsusevastaste kuritegudeni. Paraku on, erinevalt Eestit, kommunistlikud parteid tänagi legaalsed pea terves Euroopas ja sallimatud vasakäärmuslikud ideed tõstavad taas pead.
ENPA resolutsioon tekitas Venemaal raevuka ja vihase reaktsiooni. „Pravda” tõi pealkirja all “Euroopa teeb naeruväärseid katseid mõista hukka kommunism.” ära Vene Riigiduuma ja Kommunistliku Partei liikme Vladimir Kašini purske: ”See on antikommunism, mis on võrdne fašismiga! Me näeme, kuidas Balti riigid, kes on lahti öelnud enda Nõukogude minevikust, lasevad SS´i kõrilõikajatel vabalt tänavatel marssida, vaatamata sellele, et nad saatsid krematooriumitesse Nõukogude vange, juute, poolakaid, Briti ja Prantsuse kodanikke.” Ta lisas, et ilma kommunistide panuseta, ei oleks tänast Euroopat olemaski. Ilmselgelt ei ole tema valelikku jampsi vaja kommenteeridagi. Selles ei ole grammigi tõtt.
Venemaa poliitikainstituudi direktori Sergei Markovi sõnul oli totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude hukkamõistmine suunatud otseselt Venemaa vastu. “ENPA eesmärk on läbinähtav. Venemaa on kommunistliku Nõukogude Liidu õigusjärglane. Resolutsioon annab ideoloogilise baasi esitada Venemaale nõudeid,” ütles Markov Interfaxile. Ta lisas, et resolutsioon “aitab tugevdada Läti, Eesti, Gruusia ja Ukraina ebademokraatlikke postsovetlikke režiime, mis tuginevad antikommunismile”.
Nagu näeme, ei ole Venemaa propaganda, rünnakud ja räiged valed meie suunas muutunud. Venemaa ei ole mitte kunagi isegi vabandanud inimsusevastaste kuritegude eest, ammugi neid ohvritele kompenseerinud. Ilma andestuse palumiseta ei ole aga võimalik ka andestada. Ajaloo võltsimine, oma süü eitamine ja kõikide teiste süüdistamine omab olulist kohta Kremli agendas ka täna, mil Vene impeeriumi taastamise ihalus on muutunud nende kinnisideeks, mis kaalub üle nii mõistuse kui ka kohutavad ajalookogemused. Nagu näeme nende käitumisest Tšetšeenias, Gruusias, Ukrainas ja mujal, ei maksa inimelu ja kannatused endiselt krossigi.
Tundub, et Euroopa Nõukogul oli kunagi märksa tugevam selgroog kui tänasel. 2014. aastal võeti Vene Föderatsioonilt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise tõttu ära vähemalt hääleõigus. Ei läinud aga palju aega, kui lääne suurriikide toetusel anti paljude riikide vastuseisust hoolimata see Kremlile tagasi, kuigi olukord ei olnud muutunud ega paremaks läinud. Sõda Ukrainas jätkus ja jätkub. Ka täna ei toeta needsamad riigid ENPA-s karme samme seoses Venemaa agressiivse käitumise, sõjaähvarduste ning rahvusvahelise õiguse ja demokraatia hülgamisega.
Ukraina toetusavalduse vastuvõtmisel Riigikogus rõhutasin, et Vene Födetratsioon tuleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarsest Assambleest välja heita. Käesoleval nädalal tuleb see teema ENPA-s Ukraina delegatsiooni ettepanekul arutusele, Eesti delegatsioon seisab koos mõtekaaslastega ettepaneku taga, kuid ilmselt saab ENPA selle asemel endale hoopis senisest veelgi venemeelsema presidendi. Täna, mil Venemaa ähvardab taas Euroopat sõjaga, ei ole Müncheni ja Jalta külm hõngus veel kuskile kadunud. Ei ole midagi uut siin päikese all.
Henn Põlluaas, EKRE aseesimees ja fraktsiooni esimees