31.01.2022
Ilmselt oodatakse Eestisse just selliseid idufirmade spetsialiste. Pilt on illustratiivne.
Taas tulevad teated selle kohta, kuidas liberaalse valitsuse ministeeriumid kavatsevad odavat võõrtööjõudu sisse vedama hakata, maskeerides selle “tippspetsialistide” puuduse taha.Samas kui kogu maailmas lüüakse neid üksteiselt üle kõrgema palgaga, kavatsetakse Eestis seadustesse kirjutada klausel “makstava töötasu nõude alandamiseks”.
Siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitavad valitsusele töörände ettepanekutes ühe muudatusena nõude, et tööandja saab välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise alusel tööle kutsuda täistööajaga töötamiseks.
Ministeeriumid on seejuures jõudnud kokkuleppele, et leevendavad täiendavate sisserände piirarvu erisuste tegemise asemel konkreetsete Eesti majandusele oluliste valdkondade tööjõuprobleemi kehtiva piirarvu raames.
“Välistööjõu kaasamise hõlbustamine tehnoloogial põhinevatele ettevõtetele on vajalik põhjusel, et sellised ettevõtted vajavad suures ja üha kasvavas mahus töötajaid väga erinevatesse rollidesse. Asutajate sõnul vajavad kasvuettevõtted niihästi arendajaid kui ka tootejuhte, disainereid, turundus- ja müügiinimesi, kliendituge, tehnilisi värbajaid, andmeinsenere ja -teadlasi ning kvaliteediinsenere,” kirjutavad siseminister Kristian Jaani ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehele Peep Petersonile saadetud vastuskirjas.
Eesti suurimate iduettevõtete kasvuplaanide realiseerumisel võiks järgneva viie aasta jooksul lisanduda Eestisse ligikaudu 12 000 töökohta. Ministrid tõdevad, et sellisel hulgal töötajaid ei leia paraku üksnes Eesti tööjõuturult.
Ministrid rõhutavad, et soovivad esimesel võimalusel edasi liikuda ka ettepanekutega tippspetsialistile makstava töötasu nõude alandamiseks ja kasvuettevõtetele tööjõu kaasamisel soodustuste loomiseks. Jaani ja Suti sõnul loovad need ettepanekud võimalusi Eesti majanduse arengu seisukohalt olulistele tegevusvaldkondadele oskustega välistööjõu kaasamiseks siis, kui kohalik tööjõuturg on ammendumas.
Just viimane lõik paljastab selle, et tegu pole mitte spetsialistide, vaid odavtööjõu sissetoomisele suunatud meetmega – “edasi liikuda ka ettepanekutega tippspetsialistile makstava töötasu nõude alandamiseks”, mis tähendab seda, et siinsed ettevõtjad ei peaks maksma nii suurt töötasu, kui see on kombeks konkreetsetes valdkondades. Kui see pole odavtööjõule suunatud plaan, siis mis see on?
Kõik sellised ministrite ja teatud osa ettevõtjate mesijutud on suunatud ju sellise tulevikupildi loomisele, kus Eestist võiks saada väga arenenud tipptasemel IT-riik, kuhu ajud lausa voolavad. Kuidas aga läheb sellega kokku soovitav seadusemuudatus “makstava töötasu nõude alandamiseks”? Et tippspetsialistid lausa voolavad riiki, kus ettevõtjatele on antud õigus maksta väiksemat töötasu, kui see on antud valdkonnas kombeks? Tasub vaid võrrelda Eesti ja Soome IT-töötajate palku ning kohe võib aru saada, et Eesti palkadega siia ei tulda.
“Eesti suurimate iduettevõtete kasvuplaanide realiseerumisel võiks järgneva viie aasta jooksul lisanduda Eestisse ligikaudu 12 000 töökohta”, kirjutatakse BNS-i uudises. Iduettevõtete nimekirjas on endiselt ka Bolt ja Wolt, mis tähendab uute mustanahaliste toidukullerite sissetoomist “tippspetsialistide” nime all – on ju toidu kojutoimetamine üks kiiremini arenevaid teenindusalasid, eriti pandeemia tingimustes.
“Lühiajalise töötamise registreerimise alusel tööle kutsuda täistööajaga töötamiseks” aga tähendab otseselt seda, et sisse toodud võõrtöölised kinnistatakse Eesti ühiskonda kindlamini, muutes sellega ka demograafilist olukorda eestlaste kahjuks.
UU