31.01.2022
Kliimapoliitikas on Biden pigem ekstremist.
2014. aastal teatas USA tollane president Barack Obama, et plaanib juhtida riiki „pliiatsi ja telefoni“ abil. Obama ütles seda pärast kontrolli kaotamist kongressi üle, mis võttis talt võimaluse suruda läbi oma seadusi. Pliiatsi ja telefoni strateegia taga oli kavatsus juhtida riiki korralduste või hägusate haldusmäärustega, kirjutab poliitikaanalüütik James P. Pinkerton Breitbartis.
Tegemist oli varjatud ja hiiliva strateegiaga, mille abil üritas president maskeerida oma tegusid kongressi ja avalikkuse eest. Konstitutsioonis ei ole öeldud, et president nii teha ei või, ent seal ei ole ka öeldud, et president nii teha võib. Pärast 2016. aasta valimiskaotust kadus „pliiatsi ja telefoni“ strateegia demokraatide sõnavarast. Ent paistab, et Joe Biden on hakanud sarnast strateegiat uuesti kasutama ja laseb üha rohkem teha ära kulisside taga.
Nimetatud taktika üheks viimase aja olulisemaks näiteks on muudatused Bideni kliimapoliitikas. 24. jaanuaril kirjutas Politico artikli pealkirjaga „’Big shift’: Biden moves to rewrite the rules on climate threat“ [suur nihe – Biden kirjutab ringi kliimaohu reegleid]. Artiklis seisab, et Biden nimetas föderaalreservi aseesimeheks Sarah Bloom Raskini, tuntud rohepööraja (tegemist on ühtlasi demokraadist esindajatekoja liikme Jamie Raskini abikaasaga).
Sarah Bloom Raskin ei ole oma toetust rohepöördele kunagi varjanud. Kaks aastat tagasi kirjutas ta New York Timesis: „Kliimamuutused kujutavad endast järgmist suurt ohtu. Selle ignoreerimine, eriti fossiilkütuste huvides, on risk, mida me endale lubada ei saa.“ Tema sõnul on föderaalreservi ülesandeks hävitada Exxon ja teised nafta-, gaasi ja söeettevõtted.
Politico järgi on Bidenil plaan kaasata Raskini juhitud föderaalreserv teiste kummaliste agentuuride töösse, et n-ö nügida investoreid eemale fossiilkütuste tootjatest. Sedalaadi teadlik eemalepeletamine eeldab föderaalsete regulatsioonide väljatöötamist, näiteks et ettevõtted peavad hakkama võtma arvesse püstitatud „keskkondlikke ja ühiskondlikke eesmärke (ESG)“.
Tegemist on väga suure nihkega. „Riigi peamisi finantsregulatsioone hakkavad peagi vedama progressiivsed regulaatorid, kes valmistavad ette Bideni kliimaagenda läbisurumist, olgugi et kongressis ta oma kliimaagendale laiemat toetust ei leidnud,“ kirjutab Politico.
Hetkel tuleb 79% Ameerika energiast fossiil- ja süsinikku sisaldavatest kütustest. Raskini ja föderaalreservi jaoks ei ole sel aga mingit tähtsust. Tema ja ta liitlased üritavad kõigest väest – oma rohevisiooni järgides – suretada välja fossiilkütustega seotud uuringud, tootmise ja müügi. Ja kui selle alla kannatab majandus? Raskini jaoks ei ole see probleem, sest vähenenud majandusaktiivsus tähendab tema jaoks ühtlasi vähenenud CO2 heitkoguseid.
Nüüdseks on Bideni administratsiooni pingutused kandnud juba vilja – energia ressursside vähenemine ja hinnatõus on inimesi valusalt löönud. Või nagu ütles majandusanalüütik ja RealClearFoundationi liige Rupert Darwall: „Kõrge inflatsioon on praegu suurim oht majandusele. Virgunutest keskpankurid ja multimiljardäridest investorid on kõik kui üks mees praeguse hinnatõusu taga.“
Keeruline 2021. aasta näitas selgelt, et vastuoluline ja inflatsiooni tekitav poliitika ei ole populaarne. Ent demokraadid ja Raskin loodavad ilmselt endiselt, et suudavad saavutada oma ideoloogilised eesmärgid salaja ja vaikselt tegutsedes, tekitamata suuremat kära kongressis, rääkimata siis avalikkusest.
Selliselt tegutsedes aitavad nad kaasa ka nn suurele lähtestamisele – Maailma Majandusfoorumi eestvedaja Klaus Schwabi unistusele. Schwab koondab enda ümber inimesi, kes põlgavad demokraatiat ja rahvusriikide suveräänsust ning üritavad muuta maailma virgunud kapitaliste soovide järgi.
Suure lähtestamise eesmärk on muuta rikkad veelgi rikkamaks, kuid, nagu kirjutab ajaloolane ja demograaf Joel Kotkin, „kesk- ja töölisklassile ei paista suur lähtestamine sugugi nii tulutoovana, pigem toob see endaga katastroofi“. Kiire rohepööre tähendab paljudele jõukuse ja töökoha kaotust. Teadlik majanduskasvu pidurdamine kasvuhoonegaaside vähendamise nimel eeldab, et enamik inimesi loobub auto kasutamisest, reisimisest ja elab väikeses korteris.
Kummalisel kombel ei ole Hiina sellise visiooniga päri. See tähendab, et kui Bidenil ja Raskinil õnnestubki hävitada keskmise ameeriklase elustandard, siis liigub Hiina vastassuunas. Hiina juhid on üsna selgelt väljendanud, et neil ei ole mingit kavatsust vähendada hiinlaste elukvaliteeti. Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et kommunistlik Hiina plaanib süsinikupõhiseid kütuseid rahulikult edasi kasutada ning sellega oma rahvast rikkamaks muuta, samas kui Lääne liidrid tegelevad vastupidisega ja muudavad oma rahvast vaesemaks.
Nii võib juhtuda, et ühel hetkel on Ameerikas aeg rahumeelseks revolutsiooniks. Tavaline inimene soovib ikka paremat elustandardit, mitte halvemat, ning inimesed ei usalda enam Davosi eliiti toetavaid poliitikuid. Suure lähtestamise plaanid on nüüdseks saanud piisavalt laialdast vastukaja, nii et isegi esiglobalist George Soros oma rahaga ei pruugi suuta päästa Bidenit ja demokraate.
Meeles tuleks siiski pidada seda, et kõigist tagasilöökidest hoolimata ei kavatse Schwab ja teised oma ideoloogiat ja poliitikat muuta, ehkki nad on ilmselt sunnitud muutma oma ettevõtmise nime. Suurest lähtestamisest on nüüdsest saamas suur narratiiv. Mis on iseenesest täpselt sama globalistlik agenda, lihtsalt uue sildiga. Niisugune nende plaan ongi – niipea kui inimesed hakkavad asjast aru saama, muudetakse silte. Ja Davosi inimestel on siltide vahetamiseks piisavalt vahendeid.
Allikas: Breitbart