Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Suvalise MTÜ juht ei saa monopoliseerida pronksiaja internatsionaalse sümboli kasutamist

-
05.02.2022

Eesti on üks sallivaim riik maailmas. On nii kujunenud, või siis kujundatud, et riikide sallivuse üks levinumaid indikaatoreid on suhtumine juutidesse. Selles mõttes on Eesti unikaalne, kuna siin ei ole ju mitte mingit eraldi suhtumist juutidesse. Eestis, nagu rõhutasid omal ajal Eri Klas ja Eino Baskin, ei ole antisemitismi.

Kõik sellepärast, et meil ei tehtagi vahet. Seni kuni inimesed ei hakka ise rõhutama oma rahvust, seda rahvust ei pandagi tähele. Inimese mingist erinevast kuuluvusest saab aru vaid tema keeleoskuse alusel. Juute on nii eesti kui vene kodukeelega, kusjuures Eesti riigi suhtes kriitilised inimesed – mõned ajakirjanikud, poliitikud jne, kelle hulgas on ka juute – armastavad väita, et iga kolmas Eesti elanik on venelane. Või siis venekeelne. Kusjuures selle „uue ajaloolise inimkoosluse“ sisse arvatakse ka kõik ukrainlased, valgevenelased, juudid ja teisedki, kes pole seda palunud. Aga nii on kergem manipuleerida ühiskondliku arvamusega ja kaevata Kremlile ja Brüsselile.

Ilmselgelt ei esinda MTÜ Eesti juudi kogukond kõiki juute, nagu ka nimetatud ühingu esinaine Alla Jakobson ei esinda kõiki ühingusse arvatud inimesi. Kui ta väidab Postimehele, et Taaveti tähe kasutamine sellisel meeleavaldusel on lubamatu ja on holokausti ohvrite mõnitamine, siis pole tal selleks ei volitusi ega põhjust. See on tema isiklik arvamus, mis ei ole ei õiglane ega heatahtlik.

Kas Jakobson on üldse kontrollinud nende tema poolt rünnatavate meeleavaldajate sugupuud? On ta ikka nii kindel, et mõni nendest ei võinud olla juut või esindada perekonda, kus on ka juute? Kas ta tegi oma otsuse nende inimeste väliste rassitunnuste (või nende puudumise) alusel, kasutas füüsilist antropoloogiat, natside võtteid, kes tegid silma järgi kindlaks, kes ei kuulu aaria rassi?

Kunagi panid Taani kuningriigi kodanikud endale rinda kollased tähed, et kaitsta juute, varjata neid endaga ja protestida nende tagakiusamise vastu. Loodetavasti ei ole Jakobsonil selle vastu vähimatki. Kusjuures Toompeale kogunenud inimesed kaitsesid kõiki Eesti elanikke, sealhulgas juute, mõttetute ja inimesi laostavate piirangute eest. Kõigi, ka juutide õigusi tallatakse praegusel ajal valitsuse poolt. Ka politsei eriüksuslased ja politseikoerad ei vali – kes on juut ja kes mitte.

See, et juutide kannatusi meelde tuletanud inimesed olevat „holokausti ohvreid mõnitanud“, on häbematu ja pahatahtlik vale. Ja ei tasu siiski niivõrd jäigalt monopoliseerida sõjaaegseid kannatusi, nad pole ühegi rahva puhul eksklusiivsed. On olnud armeenlaste genotsiid, mustlaste genotsiid, eestlaste massirepressioonid, tutside hävitamine. Jakobson oma kogukonnast hooliva tegelasena peaks ju aru saama, et „juutide küsimuse“ pedaleerimine meeleavalduse puhul, milles osales igasugustest rahvustest inimesi, on viga ja pealtnäha arusaamatu eesmärgiga hämamine, karuteene kõigile igal juhul. Näiteks eestlaste jaoks samastub perekonnanimi Jakobson kõigepealt Karl Robert Jakobsoniga. Nii aga kui Alla Jakobson hakkab jälle heitma eestlastele ette mingit küünilisust juutide tragöödia suhtes, kohe tuleb meelde üks teine Jakobson, kelle nimi oli Idel. Kas peaks siin meelde tuletama, mis põhjusel? On siis seda vaja?

Kui tähelepanelikult vaadata, siis võib siin leida ka võimaliku poliitilise seose: meeleavaldus oli ju suunatud Kaja Kallase ja tema saamatu ning inimõigusi piirava valitsuse vastu, Siim Kallase fond on aga rahastanud Eestisse Venemaalt tulnud umbkeelse ennast juudiks nimetava ja Eesti riigiga kodakondsuse pärast (vanaisa järgi, kes oli Narva Eesti rahva töökommuuni tegelane ja Venemaa NKVD töötaja) aastaid kohut käiva Julia Augi holokausti teemalist näidendit, millega seoses Aug ise on Venemaa meedias pidevalt meelde tuletanud „judenfrei“ Eestit. Kas on üldse välistatud, et tänutäheks sponsorluse eest ootas Kallase klann juudioragnisatsioonilt vastuteenet? Antud juhul rünnakut Kaja Kallase valitsuse ühe ägedama kriitiku Varro Vooglaidi suunas.

Pildil, mis ajendas Jakobsoni halvustama meeleavaldajaid, on vene represseeritud talupoega meenutav habemega vana mees, rinnal kollane täht, mille peale on kirjutatud „inimene“. Kuidas üldse õnnestus selles silmata mingit lugupidamatust? Maksim Gorki-Peškov ju kirjutas: „Inimene, see kõlab uhkelt.“ Mis rahvusest Gorki oli? Miks oli ta ainus vene intelligent, keda Trotski pärast 1917. aastat maha ei lasknud?

Jutt sellest, et „Taaveti tähe kasutamine sellisel meeleavaldusel on lubamatu“, on aga lihtsalt naeruväärne. Esiteks võiks siis Jakobson loetleda nende meeleavalduste tüüpe, millistel on see lubatud, ja kelle poolt lubatud, kust tuleks luba taodelda. Juudi MTÜ juhina peaks Alla Jakobson siiski teadma, et Taaveti tähena tuntud kujund oli maagilise sümbolina tuntud juba pronksiajal mitmes erinevas kultuuris, juutide rahvuslikuks sümboliks sai see alles 18. sajandi lõpus sionistide kongressil Baselis 1897. aastal.

Heksagramm on iidse päritolu internatsionaalne sümbol. Seda tunti Indias Anāhata või Śudarśana Chakra’na, Lähis-Idas aga figureeris sumerite Ištar ja nendelt ülevõetud kreeklaste Astártē kultuses ning sel polnud esialgu judaismiga absoluutselt mitte mingit pistmist. Praegugi kohtab heksagrammi veel mitme riigi ja asula sümboolikas.

Iidse sümboli monopoliseerimine on tunduvalt keerulisem ülesanne, kui näiteks palestiinlaste alade okupeerimine. Ma ütleksin et lausa võimatu.

Ivan Makarov