Tähelepanelikud valitsuse infotunni jälgijad on ilmselt märganud, kuidas peaminister Kaja Kallas vastab info peale, et politsei on kellelegi meeleavaldusel liiga teinud: “Pöörduge kohtusse!” Või siis vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Mart Helmele, kui too tõstas küsimuse tema vanuse rõhutamisest Reformierakonna fraktsiooni poolt: „Pöörduge võrdõiguslikkuse voliniku poole“.
Ministrite vastusega on juriidiliselt täiesti korras: pöördugegi kohtusse või voliniku poole. Samas väljendavad need täielikku ükskõiksust nende inimeste suhtes, kes pole “omad”. Kaja Kallas teab täpselt, kui aeglaselt kohtuveskid Eestis jahvatavad, kui kulukas ja kurnav on lihtinimesel kohut käia, eriti kui tema vastas on riiklik institutsioon ehk selle näite puhul politsei. Või et praegune võrdsusvolinik on uusmarksistlik ideoloogiline ametnik, keda Mart Helme mured pigem rõõmustavad.
Aga võib-olla oma vanemaid kõikide pensionäridega võrdsustav “empaatiline” Kaja Kallas seda ka ei tea, kuid ükskõiksus “võõra mure” vastu immitseb kõigist tema pooridest välja. Need diskrimineeritud pole “omad” ja nende puhul võrdne kohtlemine ei kehti
Aga kujutagem ette, et Kaja Kallase poole pöördub sots, kes räägib geipaari või välismaalase ebaõiglasest kohtlemisest. Kas peaminister ütleks neile: “Pöörduge politseisse ja kohtusse!”? Ei, kõigepealt tuleks pikk nördimuskõne vihkajatest, keda üks erakond sealsamas Riigikogu saalis ergutavat, siis teatab peaminister, et võtab ise selle südamemureks, sest “nii ei saa jätkuda” ja viimaks läheb asi kohe suurde meediasse ülisuurte pealkirjade alla.
Refirmierakonna (kes algatas võrdse kohtlemise seaduse) ministrid irvitavad kõigi üle, keda on riivanud nende juhitava riigi ametkonnad, aga kui haiget (kasvõi kujuteldavalt) saab keegi nende oma leeri inimestest, siis lastakse “diskrimineerijate” kallale nende samade ametkondade kogu jõud. Selline on PortoRollo valitsuse juhitav “võrdse kohtlemise” Eesti.