14.02.2022
Afganistani põllumajandus on raskes seisus. Pilt on illustratiivne.
Afganistani pealinnas avaldati laupäeval meelt USA presidendi Joe Bideni otsuse vastu konfiskeerida seitse miljardit dollarit Afganistani varasid Ühendriikides ja eraldada pool sellest summast 2001. aasta septembrirünnakute ohvritele.
Kabuli Eid Gah mošee ette kogunenud demonstrandid ütlesid, et raha kuulub afgaanidele ja nõudsid Washingtonilt kahjutasu maksmist kümnete tuhandete afgaanide tapmise eest 20 aastat kestnud sõjas.
Bideni reedene määrus näeb ette 3,5 miljardi dollari eraldamist humanitaarabiks Afganistanile läbi ÜRO hallatava usaldusfondi. Ülejäänud pool summast on mõeldud aga 11. septembri terrorirünnakute ohvritele.
Afganistani majandus on alates Talibani võimuletulekust augustis krahhi äärel, kuna rahvusvahelised rahavood riiki on peatunud.
Bideni otsust kritiseeris teiste seas ka Afganistani eelmise USA toetatud valitsuse finantsnõunik Torek Farhadi. Ta märkis, et Afganistani keskpanga USA-s hoitav reserv oli mõeldud riigi valuuta ja rahapoliitika toetamiseks, mitte humanitaarabiks. Samuti seadis ta kahtluse alla Bideni määruse seaduslikkuse.
“Need reservid kuuluvad Afganistani rahvale, mitte Talibanile. Bideni otsus on ühepoolne ja ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega,” ütles ta. “Ükski teine riik maailmas ei tee teise riigi reservide kohta selliseid konfiskeerimisotsuseid.”