14.02.2022
Tallinna Ülikooli kohta võib juba anda hinnangu: marksistlik ülikool. Pilt on illustratiivne.
Kui võimule tuli tasakaalus eelarve fetišiga Reformierakonna loodud valitsus, algas üleüldine ja segadust tekitanud kärpepoliitika, mis on riigi toimimise oluliselt halvanud.
Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorite reedesel kohtumisel haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga kokkulepet kõrgkoolide halduslepingute sõlmimiseks ei tulnud. Rektorid on halduslepingute sõlmimisest keeldunud, sest nende sõnul ei saa nad riigi vähese rahastuse tõttu lepingutejärgseid kohustusi täita, kirjutab ERR.
Haridusminister Liina Kersna tunnistas, et kuna riigipoolsest rahastamisest jääb ülikoolidel osa hetkel saamata, siis on see neile valus otsus. Tema sõnul oli see otsus samuti valus riigile, sest riigil ei ole nüüd võimalik ülikoolidega kokku leppida vastuvõtu suurendamises suurema tööjõuvajadusega valdkondades.
“Rektorite nõukogu andis mulle täna teada, et nad ei ole nõus allkirjastama halduslepinguid ilma valitsuse lubaduseta järgnevatel aastatel kõrgharidusse lisaraha suunata. Selleks, et hoida suhtena SKP-sse kõrghariduse rahastust tänasel tasemel ehk 1,1 protsenti, peab suurendama tegevustoetust 15 protsenti aastas ehk uuel aastal ligi 25 miljoni euro võrra,” kommenteeris kohtumist Liina Kersna.
Seejuures ei lähe Eesti majandusel just halvasti, millele on aluse pannud eelmise valitsuse majandus- ja rahanduspoliitika. Maksutulu laekumine kasvas aastaga 14 protsenti, kirjutas ERR mullu augustis.
Rahandusministeerium prognoosis mullu septembris: värske majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 9,5 protsenti, mis näitab, et Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. Uuel aastal on oodata 4 protsendi suurust reaalkasvu. Eesti SKP kasvuks jääb Euroopa Komisjoni hinnangul 2021. aastal 7,5%, sel aastal 3,1% ja järgmisel 4%.
Eesti majandus kosub, kuid Reformierakonnal pole endiselt kusagilt raha võtta, vastupidi, seda võetakse igalt poolt vähemaks. Raha aga siiski liigub, kuid ei jõua ei kõrgharidusse ega mujalegi.
Endin keskkonnaminister Rain Epler kirjutas hiljuti CO-kvoodi müügist: “Tegelikkuses on see jõgi, mis kvoodimüügi tulu eelarvesse toob, korralikult üle kallaste tõusnud. 2021. aastal teenis Eesti riik kvoodimüügist 248 637 275 eurot, mis on 162 miljonit rohkem, kui eelarves planeeritud ning 106 miljonit rohkem, kui 2020. aastal.”
Kaja Kallase valitsus on sisuliselt seisanud riigi arengu, eelistades julgete otsuste asemel stagnatsiooni ja kraapides laekuva raha enda kõhu alla, selle asemel, et lasta majandusel areneda.
UU