15.02.2022
Henn Põlluaas
Kui peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ründas eile Riigikogu kõnepuldist rahvuskonservatiive sellega, et nad löövad riigikaitseküsimustes ainult vahtu üles, ütles Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas fraktsiooni liikmetele kolonel Leo Kunnasele ja kindral Alar Lanemanile viidates, et EKRE-l on teiste erakondadega võrreldes parim kompetents militaarteemadel. Ta meenutas ka, et EKRE oli ainuke erakond, kes valimistel esitas eraldi täiesti põhjaliku riigikaitseprogrammi.
Põlluaas: „Mul ei oleks olnud siia [kõnepulti] vaja tulla, kui peaminister ei oleks kõige selle taustal väitnud, et meie oleme riigikaitseküsimustes löönud üles vahtu. See on tegelikult ääretult küüniline, ääretult valelik väide, sest vastupidi, just meie oleme kogu aeg püüdnud seista meie riigikaitse arengu eest, meie julgeoleku eest, meie võime eest jääda püsima nendes äärmiselt keerulistes julgeolekupoliitilistes olukordades.“
Ta lisas, et kõikide nende väga asjalike, põhjalike ja põhjendatud ettepanekutega, on joostud justkui peaga vastu müüri, sest Kaitseväe juhatajal on puudunud igasugune soov arutada või võtta kuulda neid asju. Samamoodi pole kaitseväe juhataja ja valitsus võtnud kuulda ka parlamendi riigikaitsekomisjoni konsensuslikke ettepanekuid näiteks keskmaa õhukaitse küsimuses
„Kui me tegime eelmises valitsuses ettepaneku, et lisame kaitse-eelarvesse 300 miljonit eurot, siis lükati see täpselt samamoodi tagasi toonase kaitseministri, aga eeskätt just nimelt tänase kaitsejõudude juhataja poolt, kes rääkis, et meil ei ole seda vaja, meil on hoopis teised prioriteedid. Aga kui sa räägid ükskõik mis taseme sõjandusasjatundjaga, siis esimene asi on, kui sa soovid oma territooriumi kaitsta, kui sa soovid kontrollida, mis siin toimub, peab sul olemas olema keskmaa õhukaitse olemas,“ rääkis Põlluaas, kelle sõnul käitub kaitseväe juhataja Martin Herem mitte kui sõjaväelane, vaid nagu poliitik, kes on vassinud, valetanud, süüdistanud, näidanud näpuga nende peale, kes tõepoolest südamest tahavad riigikaitseteemat arendada.
„Meil on asjatundjaid siin [parlamendi] saalis küll ja küll ja mitte ainult meie erakonnast, vaid ka Reformierakonnast kadunud Johannes Kert oli kindlasti seda meelt, kindral Ants Laaneots on täpselt samamoodi sama meelt, kadunud Madis Milling oli meiega ühte meelt. Aga meid ei usaldata. Parlamenti ei usaldata, olgugi see asjatundlikkus ükskõik kui kõrge,“ kõneles Põlluaas. „Ja nüüd me jõuamegi siia, et peaminister kõrvutas ja võrdles meie kaitsejõude ühe lihtlabase ettevõttega, mingi firmaga, kus selle juht ja tööandja teeb oma otsuseid, kas vähendada personali või mitte, mis põhjusel ja millal neid lahti lasta. Aga see on olemuslikult absoluutselt vale lähenemine, sest riigikaitse, kaitsejõud ei ole ettevõte. Riigikaitse eesmärk, kaitsejõudude eesmärk, kaitsejõudude juhataja eesmärk peab olema teha kõik, mis tema võimuses on, ja nõuda lisavahendeid selleks, et täita ülesanne kaitsta Eestit, meie iseseisvust, meie suveräänsust ja meie territoriaalset terviklikkust. Aga seda me kahjuks ei näe.“