Lääneranna vald võinuks saada kogu Eestile eeskujuks. Volikogu toetas hiljuti ühehäälselt EKRE fraktsiooni ettepanekut tõsta vallas sünnitoetus 2022. aastal 700-le eurole, et see jõuaks nelja aasta jooksul järkjärgult 1200 euroni. „Tegemist on otsese meetmega toetada laste sündimuse kasvu ning saata signaal, et siia on lapsed oodatud ja teretulnud. Rajage siin oma pere! Selline poliitika annab juurde kindlustunnet pere luua ja teiseks teadmise, et siin vallas on võimalused ka laste üles kasvatamiseks,“ kirjutab vallavolikogu liige Eeva Helme (EKRE) Pärnu Postimehes.
„Paraku tulid vallavõimud 10. veebruaril välja plaaniga, mis tõmbab vee peale püüdlustele ajada vallas peresõbralikku ja tulevikku suunatud poliitikat. Lääneranna vallavanem Ene Täht esitles volikogu ees visiooni, mis näeb ette ulatusliku reformi, millest valla seitsmest koolist jääks puutumata vaid Lihula Gümnaasium. Senised põhikoolid hakkaksid edaspidi haridust andma ainult kuuenda klassini ja senised kuueklassilised koolid muutuksid algkoolideks.
Vallavalitsus põhjendab reformi kahaneva elanikkonnaga. Tänavu on valla koolides kokku 453 õpilast, veel 2015/2016. õppeaastal oli see arv 424. Kusjuures Lihulas, Metskülas, Kõmsil, Lõpel ja Varblas on sel perioodil õpilaste arv kasvanud, kuid Koongas ja Virtsus vähenenud. Sel aastal läks esimesse klassi 44 last. Prognoosi kohaselt alustaks 2024. aastal kooliteed 45 last, aga 2029. aastal ainult 14.
Vallavõim suhtub nendesse prognoosidesse kui paratamatusesse, aga rahvaesindajate ülesanne ei peaks olema mugandumine, vaid võimaluste loomine ebasoovitavate arengute murdmiseks. Järsk vähenemine esimesse klassi minevate laste puhul – 45 lapselt 14-le – räägib üsna selget keelt, et koolireformi ei tohi plaanitud kujul ette võtta!
Milline noor pere jääb või tuleb valda elama, kui siin ei ole enam väiksematel lastel kodule lähedases koolis õppida… Pered on ka kogukondade tugisambad ja elu hoidjad ning edendajad maal. Valla plaanitav koolireform tagab paraku just selle, et siin elanike arv ainult kahaneb.
Arusaamatu on ka kokku hoitav kulu. Paljud lapsed ei jääks sellisel juhul Lääneranna valla koolidesse, vaid asuksid õppima naabervaldadesse. Kohe väheneks õpilaste pearaha laekumine. Töö kaotanud õpetajaskonnale antaks pöördumatu hoop. Nende sissetulekutelt jääks eelarvesse laekumata üksikisiku tulumaksust 11%. Perede lahkudes kaoks aga nendegi tulumaks. Turgu oleks küll hooldekodude rajamiseks, aga kust võetakse sinnagi töötajad? Loodame jälle ukrainlastele?
Eriti kurvaks teeb, et meil riigis ei osatagi enam kokkuhoidu mujalt otsida kui ikka ja jälle laste arvelt. Tänane valitsus kärpis esimeses järjekorras laste huvihariduse raha, mis ju ka suurendas koormust valdade eelarvele. Nüüd uurib vald kulude kokku tõmbamist haridusmaastikult.
Võrdluseks, et Lääneranna vallas tegutsevate muuseumide eelarverida on 1,2 miljonit (see kõik ei ole valla enda osalus). Piletite jms tulu laekub eelarvesse 2800 eurot. Lihula muuseum saab uue baltisaksa kultuuriloo ekspositsiooni, mille maksumus on 215 757 eurot, millest 54 000 panustab vald. Väga uhke iseenesest, et ühe ekspositsiooni maksumus on pea 80 aasta piletitulu. Mitte, et tahaks siinkohal muuseumid kinni panna, aga kooliastmete vähendamisega muudame me kogu valla peagi üheks vabaõhumuuseumiks.
Nii mastaapse plaani ellu viimiseks tulnuks läinud sügisel selgelt küsida valimistel inimestelt mandaat. Seda ei ole tehtud. Diskussiooni kese oleks sellisel juhul pidanud olema valimiste perioodil just seal. Toon välja kõnealust teemat puudutavad lõigud tänase koalitsiooni valimisprogrammidest. Lääneranna Keskerakonna lubadus: „Seisame kodulähedaste maakoolide- ja lasteaedade säilimise ning kvaliteetse hariduse pakkumise eest, seejuures kaotame koostöös riigiga lasteaia kohtasu.“ Ka nt viimast lubadust ei tulnud eelarve lugemisel parandusettepanekuna päevakorda. Jätkates: „Noortel peredel peab olema võimalus panna lapsed kodulähedasse kooli ja lasteaeda.“
Isamaa saadik teatas enne valimisi: „Minu prioriteediks on säilitada praegune koolivõrk.“ Lääneranna valimisliidu punkt oli: „Seisame selle eest, et meie lastel on jätkuvalt võimalik koduvallas saada kvaliteetset alg-, põhi- ja gümnaasiumiharidust kaasaegses õpikeskkonnas.“ Otse üteldi välja küll kolme kooli puudutav: „Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“
Väga asjakohane oleks olnud teavitada valla erinevates kanalites, nt Facebooki lehel, et niisugune visioon on koostatud ning saadetud koolide juhtkondadele ja volikogule tutvustamiseks. Valimised on küll läbi, aga valla elanikel on siin siiski väga suur ja selge otsustusõigus. Puudutab see otsuse jõustumisel ju nende elu nüüd ja tulevikus. Ma tean, et tänaseks on kogunenud juba koolide hoolekogud plaani arutamiseks. Olen ise suhelnud väga paljude valla elanikega, kes on reformikavast tõsiselt häiritud. Nüüd ongi õige aeg meil kõigil enda hääl ja suhtumine kuuldavaks teha, sest ääremaadel ei tohi enam kriipsu võrragi järgi anda elu koomale tõmbamiseks. Kui meile ei jää enam lapsi ja noori, ei ole võimalik säilitada sidet ka kogukonna ja kodupaigaga.
Omalt poolt panen EKRE saadikute Meelis Malga ja Viljar Viljamäega volikogus ette valla tulubaasi suurendamiseks taotleda riigilt maksuerisust: töötada välja kava, et vallas suvekodusid omavad inimesed panustaksid maksu näol valla eelarvesse. Meil on niisuguseid majapidamisi rohkelt ja usun, et sellise plaani vastu oleks vaid vähesed. Kõigile meeldivad korras teed, hoolitsetud külakeskused ja paljud teenused, mida võetakse praegu iseenesest mõistetavalt.“
Eeva Helme