19.02.2022
Evelin Poolamets
Evelin Poolamets on mitmekülgne ja tegus naine, kes taastab koos perega koduks olevat Kulina puitmõisat, tegeleb turisminduse, käsitöö ja disainimisega, kasvatab hobuseid ning kahte tütart. Ent see pole kaugeltki kõik – kohalikel valimistel kogutud häälte arvu järgi on ta Lääne-Virumaal asuva Vinni valla kõige populaarsem poliitik. Samuti juhib ta alates eelmise aasta lõpust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu.
Olete EKRE liige juba aastaid, teie abikaasa, ajaloolane Anti Poolamets, on EKRE fraktsiooni liige Riigikogus. Kuidas kujunes välja teie rahvuskonservatiivne maailmavaade ja veendumus liituda EKRE-ga? Millised on need väärtused, mille eest seisate?
Rahvuslus on minu arvates inimese loomulik seisund. Armastus oma kodu, kultuuri ja rahva vastu on see, mis tekib juba lapsepõlves. Seejuures on kummaline, et midagi nii enesestmõistetavat tahetakse meilt küljest raputada. Eriti pärast Euroopa Liiduga ühinemist märkasin, et üheksakümnendatel aastatel nii loomulik isamaalisus ei ole Eestis enam enesestmõistetav. Selle asemel muutuvad üha tähtsamaks kummalised, välismaalt imporditud ideed ning neid levitavad inimesed on üha nõudlikumad.
Nii oligi loomulik, et meil tekkis abikaasaga sünergia ja valmisolek sellele vastu seista. Üheks aktiivsemaks perioodiks sel teel oli aeg, mil tegime abikaasaga selgitustööd Eesti krooni säilimise nimel. Oli väga nukker näha, kuidas meie oma raha eest ei astunud välja ükski Riigikogu liige. Tellisime oma kulude ja kirjadega avaliku arvamuse küsitlusi, et saada selgust, kas eesti rahvas ikka tahab oma rahast ilma jääda. Sõltumatult uuringufirmalt SaarPoll tellitud uuringutulemus näitas, et Eesti krooni säilitamise poolt oli enam kui 64 % rahvast. Kogu meie tegevuse eesmärk oli näidata, et eesti rahvas ei loobu kroonist kergekäeliselt.
Vahepeal on leidnud aset mitmeid tervet mõistust ründavaid ilminguid – kooseluseaduse pealesurumine ja pagulaste pealesurumine kogu Euroopas. Minge sõitke Stockholmis metrooga ja tähelepanelikule silmale pole vajagi rohkem, et saada aru, kuidas põlisrahvaid kodumaalt välja surutakse. Euroopas peale tungiv islamikultuur ei hooli meie inimestest ega kultuurist ning on naistevaenulik ja naisi alavääristav. EKRE on ainus erakond, kes seisab sellele vastu.
Olete EKRE volikogu esimees. Mida see roll teile tähendab?
Mitmel aastal on mind valitud kongressi poolt EKRE volikogusse ja seda rekordhäältega. Ma tahaks, et EKRE toetus naiste hulgas oleks sama kõrge, kui see on meeste seas, et rahvuskonservatiivne erakond oleks populaarseim mõlemast soost valijate hulgas. Praegu selles suunas liigumegi. EKRE kannab isamaalist maailmavaadet ja kodumaaarmastust. Tahame toetada jõuliselt peredesid ja lapsi, kaitseme kõigist erakondadest enim eesti keelt, kultuuri ja rahvuspärandit. Minu jaoks tähendab volikogu esimehe roll eelkõige kaalukat võimalust panustada kõige eestimeelsema erakonna kasvamisse. Selleks on vaja teha palju igapäevast tööd, suhelda inimestega, julgustada neid EKRE-ga liituma ja õpetada neid peavoolumeedia poolt levitatavaid valesid läbi nägema.
Saite kohalike omavalitsuste valimistel Vinni vallas kõige rohkem hääli – 430. Mis võis olla selle põhjus?
Paljudes kohalikes omavalitsustes on aastast aastasse võimul samad näod. Tiksutakse mugavustsoonis ja ainus eesmärk võimul püsimiseks näib olevat lihtsalt ametikoha täitmine. Ma olen tegudeinimene ning kui katus laseb vett läbi, siis ma ei oota, kuni keegi äkki tuleb ja hakkab parandama, vaid ronin ise katusele ning parandan augu ära. Olen märganud, et kahjuks on paljud inimesed arglikud ega julge mitte midagi ette võtta; räägivad ainult poolsosinal, kui midagi on valesti. Minu õiglustunne ei luba jääda kõrvaltvaatajaks olukordades, kus valedel asjadel lastakse kõigi silme all lihtsalt toimuda. Ja kui mõni mees ei julge sõtta minna, siis pole kusagil öeldud, et naised ei või riiki kaitsta. Seda on ennegi nähtud.
Kas kodus räägite abikaasaga ainult poliitikast?
Võin kindlalt öelda, et abikaasa on mu parim sõber – ma saan temaga rääkida kõigest. Ta on suurepärane kuulaja ja hea lohutaja. Kui ma mõnes idees või mõttes kahtlen, siis temaga rääkides ja koos poolt- ja vastuargumente kaaludes, leian alati õige lahenduse. Ma imetlen oma abikaasa töövõimet ja iseäranis võimet end keerulistes olukordades mobiliseerida. Tema on meie pere visionäär ja julgustaja. Tema oli näiteks see, kes ütles, et lapsed peavad muusikat õppima, sest ükski muu asi ei arenda last nõnda, nagu teeb seda muusika. Ta tegi vaikselt kõik ettevalmistused, et lapsed saaksid minna muusikakooli. Meil on abikaasaga ka ühine huvi kunsti, arhitektuuri ja maaelu vastu, mistõttu otsustasime panna end proovile mõne ajaloolise hoone kordategemisel. Kulina mõis osutus meile piisavalt suureks väljakutseks, millesse saame aastaid panustada. Soov päästa väärtuslikku arhitektuuri on see, mis paneb aastaid vanahoone korda tegemise nimel pingutama.
Tulite siiakanti Tallinnast. Millega võlub maaelu ja Kulina?
Mul on siiani selged mälupildid päevast, mil me Kulinale saabusime. Külakogukond võttis meid armsalt vastu, saime omale naabrite näol justkui uued pereliikmed. Maal võlub loodus, avarus ja seesama kogukond.
Kuidas leiate nii palju energiat ja rõõmu seda kõike teha ja mis köidab teid selle juures kõige enam?
Lapsed olid üks peamine põhjus, miks maale sai kolitud. Maal saavad lapsed iga kell õue joosta, õhk ja liikumine hoiavad immuunsuse tugevana. Põdesime koroona läbi nii, et ühel lapsel oli poolteist päeva palavik ja teisel lapsel ei olnudki sümptomeid. Mul endal oli paarpäeva väike palavik. Hobusedki sai majja võetud laste pärast. Loomadega on ikka vaja näha hoolt ja vaeva, kuid lastele on sees uurepärane töökasvatus. Mina olen maal tööd tehes üles kasvanud ning see on kõige parem meetod vältida laste siidinäppudeks kasvamist. Juba nad võtavad vastutust loomade eest hoolitsemisel. Hobused on mu lapsepõlveunistus. Meil on hetkel kuus hobust. Panustame ohustatud universaalsuunalise tori hobuse tõu säilitamisse. Tänavu sai meie aretatud hobune üleriigilistel jõudluskatsetel parima tori tõugu noortäku tiitli. See on aretajale suur tunnustus. Hobustega on palju tööd – lisaks söödale ja hooldusele vajavad nad ka treenimist. Hobused, nagu inimesedki, ei sünni siia ilma oskustega, vaid neid omandatakse õppides ja harjutades.
Mõisat restaureerides olen omandanud ise väga palju erinevaid oskusi nagu akende kittimine ja klaasimine. Puutööd tunnen juba nii palju, et oskan aknaraamide pehkinud osasid proteesida. Samuti teen seinamaalinguid ja põrandalihvimise töid. Eks vahel ikka on hetki, mil mõtlen, et võiks ju elada palju mugavamalt. Samas, kes teeb, see jõuab ja töö kiidab tegijat. Kõik, millesse sa hingega panustad, tuleb mitmekordselt tagasi.
Teil on kahekordne kõrgharidus, keemias ja tootedisainis. Kuidas tulid sellised esmapilgul teineteisest nii kaugel asuvad erialavalikud?
Ma olen lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi ja õppinud aastaid süvendatult matemaatikat ja füüsikat. Mulle meeldib matemaatiline loogika ja korrapära, samas on minus ka kunstiinimest. Olen lapsest saati tegelenud joonistamise ja maalimisega. Keemia saigi valitud põhjusel, et see tundus kõige loomingulisema reaalainena. Kui mu ülikooli lõpetamine ei oleks sattunud keerulisse üleminekuaega, küllap oleks minust saanud keemik. Keemia õppimine andis mulle suure enesekindluse. Kui oled andnud eksami inertsiaalselt alalhoitud termotuumareaktsiooni kohta, siis tead, et su aju on võimeline kõike õppima ja kõigest aru saama. Numbrid ja loogikaülesanded tõmbavad mind siiani. Hea meelega lahendan sudokusid ja kabemäng on üks mu lemmikajaviide. EKRE energeetikatoimkonnas saan oma keemiateadmistele tuginedes tänagi sisukalt kaasa rääkida. Mul ei ole keeruline aru saada, et niinimetatud rohepööre on lihtsalt bluff. See on järjekordne hullus, millele tuleb vastu hakata. Edasi läks nii, et kui esmalt sai valitud kõige loomingulisem reaalaine, siis hiljem omandasin kõige matemaatilisema loomeala ehk tootedisaineri elukutse. Nii sain ühendada endas peituva kunstniku ja matemaatiku. Lisaks toodete disainimisele tegelesin sisearhitektuuri ja graafilise disainiga. Minu suuremateks avaliku ruumi kujundusteks on olnud PRIA peahoone ja põllumajandusameti ruumide sisekujundus Tartus. Tootedisaini ehk diivaneid olen kujundanud Softrendile, mis on üks Eesti tuntumaid kodumaise pehme mööbli tootjaid. Olin seal mitu aastat ka salongi juhataja. Tänaseks võin öelda, et olen andnud oma panuse ka rahvusluse disaini, sest esimestest valimistest alates olen teinud kujundusi ka EKRE-le.
Olete pärit Elvast, elanud Tallinnas, nüüd olete Virumaal. Palun rääkige mõne sõnaga oma lapsepõlvest ning kujunemisest.
Maaelu suhtes on mul tõmme kindlasti lapsepõlve tõttu. Veetsin suurema osa ajast Elva külje all kaunis Peedu suvitamiskohas, hiljem kolisime perega Elvasse. Suguvõsa juured on mul tugevalt maas Lõuna-Eestis. Suguvõsa ajalooraamatus on esimesed märkmed juba 1600.aastate teisest poolest, Petseri kloostri alla kuulunud küladest. Isa rääkis seda õiget seto keelt, mida mu abikaasa alati imetles. Lapsena veedetud suvevaheajad vanavanemate juures pani mind seda keelt mõistma. Emapoolsed vanavanemad olid pärit Otepää külje alt ja rääkisid ehedat Tartu murret. See, et ma täna hobustega tegelen, pole samuti ootamatu. Õppisin aastaid Nõo kandis kuulsa treeneri Mall Kirsipuu käe all ratsutamist. Ratsutamine on nagu jalgrattasõit, kui kord on selgeks saanud, siis enam ei unune. Minu väga suured mõjutajad on olnud ikka vanemad. Küllap on ka mu kunstitung ja oma kätega tegemise soov seotud vanematega. Isa ehitas näiteks Elva laulukaare, mida vahel perega imetlemas käime ja emalt olen pärinud kunstiande ning armastuse hobuste vastu. Isa õpetas mind kabet mängima. Olin kabes tugev tegija ja oma koolis mul vastast ei olnud. Nüüd käivad mu lapsed malemeister Eino Vaheri juures õppimas ja osalen nendega Vinni valla esindajana valdade mängudel. Mulle meeldib see mõte, et aju on nagu lihas, mis muutub seda paremaks, mida rohkem seda treenida.
Tekst: Aarne Mäe
