20.02.2022
Linnamäe pais.
Jõelähtme vallavolikogu liige Kai Rimmel (EKRE) kirjutab Eesti Päevalehes, et me ei suuda muuta üleöö CO2 kaubanduse või elektribörsi reegleid, kuid ametnike ja riigi energiafirmade juhtide hoolimatule laristamisele saab kriipsu viivitamatult peale tõmmata.
Kai Rimmel: „Kui juba mitmes järjestikune peaminister ei suuda juhtida valitsust, siis ametnikud ja riigifirmade juhid langetavad neile endile sobivaid otsuseid.
Näiteks keskkonnaamet taotleb olulise hüdroelektrijaama lammutamist Linnamäel. Seda hoolimata faktist, et eelmine valitsus, mida juhtis Jüri Ratas, juba langetas põhimõttelise otsuse, et lõhekaladele kudemistingimuste avardamine, mida taotleb keskkonnaamet, ei kaalu üle elektri tootmise vajadust Jägala jõel.
Kuid valitsuse selgesõnalist ja ühemõttelist otsust ei järgnenud. Seetõttu saab Linnamäe hüdroelektrijaam elektri tootmist jätkata üksnes tänu kohtule, kes mitu aastat järjest on andnud esialgse õiguskaitse korras keskkonnaametile korralduse elektrijaamale vee erikasutusloa väljastamiseks.
Peaminister Kaja Kallas lükkab selget otsust nüüd omakorda määramatusse kaugusesse.
Keskkonnaamet seadis Jägala kaitsekorralduskavas ebarealistlikud kaitse-eesmärgid, mis otsesõnu suunavad kultuurimälestist lõhkuma, järve likvideerima ja elektrijaama seiskama.
Meenutame, et Linnamäe pais on mälestisena riikliku kaitse all, selle ümber kehtib kaitsevöönd ning mälestise rikkumine ja hävitamine on keelatud nii muinsuskaitseseaduse kui ka karistusseadustikuga.
Loodusdirektiiv ja veeseadus nõuavad kaladele läbipääsu tagamist, kuid võimaldavad kaaluka põhjuse olemasolul erandit. Üksnes Linnamäe paisjärve kaldad oma elupaigaks valinud kogu Euroopas kaitsealused haruldased nahkhiired kaaluvad üles keskkonnaameti taotletava laastamistöö. Paisust allavoolu pakub Jägala jõgi juba praegu lõhelistele nii head elukeskkonda, et erinevalt teistest lõhejõgedest lubatakse seal püüda kudemise ajal.
Kehtivas õiguses puudub erandi võimalus mälestise lõhkumiseks. Arvata Linnamäe pais mälestiste hulgast välja selleks, et luua näiline õiguslik võimalus seda lõhkuda, on õigusriigis mõeldamatu.
Riigikogu Linnamäe hüdroelektrijaama toetusrühm ei sea kahtluse alla vajadust kaitsta lõhelisi. Kuid me oleme veendunud, et Euroopa Liidu poolt ette nähtud kui ka siseriiklikult seatud eesmärgini, saavutada Eesti jõgedel 75% lõhede taastootmise potentsiaalist, saab jõuda Linnamäe paisu hävitamata.
Sarnaselt Tootsi tuulepargile vaidleb riik Linnamäel iseendaga. Kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet jäävad oma väga selgelt väljendatud seisukohale, et mälestisena kaitse all olev pais, paisjärv ning hüdroelektrijaam moodustavad ühtse tervikväärtuse ning paisu lõhkumiseks luba ei anta. Paarkümmend Eesti organisatsiooni ja ametkonda teatasid keskkonnaametile, et toetavad Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve säilimist.
Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja paisjärve puhul on tegemist nii Jõelähtme kogukonna kui ka turistide jaoks väärtusliku objektiga, mis panustab energiajulgeolekusse, varustades elektriga ligi 2000 majapidamist. Seetõttu ei anna Jõelähtme vald mitte kunagi paisu lammutamiseks vajalikku ehitusluba.
Valitsus peab Linnamäe paisjärve ja elektrijaama saatuse üle otsustades arvestama, et tegemist on roheenergiaga, mida toodetakse Eestis liiga vähe. Otsusega ei tohi enam venitada.“