Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Andres Raid: gaasiturul toimuvad spekulatsioonid edasi

-
27.02.2022
Gazprom on tänases maailmas suurjõud, kahjuks ka Lääne jaoks.
© Scanpix

Praeguses enam kui pingelises olukorras on huvitav jälgida, kuidas hakkab käituma gaasiturg. Kuidas suhtub Gazprom sellesse, et need, kes ostavad gaasi pikaajaliste lepingute alusel kordades väiksema hinnaga, kui börsihind, müüvad seda kordades kallimalt edasi?!

Nord Stream 2 rajamist alustati 2016. aastal ja levinud on paraku eksiarvamus, nagu oleks tegemist puhtalt Venemaa projektiga. Süsteemi maksumuseks kuulutati 8 miljardit ja selle ehitusest võtsid osa välismaised kompaniid, kes maksid üle 50% ehitustööde maksumusest. Need olid nii Shell (GB), Wintershall (Saksa), Engie (Prantsusmaa), Uniper (Saksamaa) ja OMV (Austria).

Tänaseks on torujuhe valmis, ta on isegi gaasi täis. Washington on teinud kõik, et asi seisma panna ja see on arusaadav – oma huvid kõigepealt. Leiti pidur – sertifitseerimine selleks, et kõik vastaks EU reeglitele. Gazprom lõi selleks tütarfirma 2022.a. jaanuaris ja selleks sai Šveitsi Nord Stream 2 AG. Edasi loodi veel järgminegi tütarfirma Saksamaal Gas for Europe GmbH, mis pidi juhtima gaasijuhtme Saksamaa poolset osa vastavalt EU reeglitele.

Asi pandi siiski seisma vastusena Luganski ja Donetski Rahvavabariikide tunnustamisele Venemaa poolt, hinnad hakkasid Euroopas tõusma ja jõudsid isegi 2000 dollarini 1000 kuupmeetri eest.

USA LNG tootjatele asi sobis, nende LNG hind hakkas vaikselt siinsete börsihindadega ühtlustuma.

Küsimus ei ole kahju tegemine kompaniidele, kes Nord Stream 2 projektis osalesid, eeskätt Venemaale. Küsimus on raha lugeda oskava seltskonna jaoks loomulikult enda kasumis. Eurooplase jaoks väljendus see muidugi kommunaalteenuste hinna kasvus ja toodangu omahinna olulises tõusus.

Isegi Qatari tootjad on märkinud, et ameerika LNG Vene gaasi asendada ei suuda. Norra on Põhjameres oma toodangu kruttinud võimaluse ülempiirini ja uusi leiukohti ekspluateerima hakata ei kavatse. Sõjas purustatud Liibüa ei oma mingeid võimalusi toodangut suurendada, Qatar saaks ehk oma toodangut pikaajaliste lepingute kohaselt suurendada, kuid seda ainult rangete piirangutega gaasi edasimüügi osas.

Kes kannatab nende praeguste hindade tõttu kõige enam?

Eeskätt need, kel pole spot’i  turgudel Venemaaga pikaajalisi lepinguid, kus hinnad bõrsihindadest kordades väiksemad. On muidugi riike, keda need börsihinnad eriti ei huvita – 2006.aastal pikendasid Gazprom ja prantslaste Engie SA lepingut aastani 2030, Austria OMV pikendas lepingut 2018.aastal kuni aastani 2040 ning 2020.aasta oktoobris kirjutati Saksamaaga alla leping 15-ks aastaks.

Need riigid kasutavad praegust olukorda loomulikult ära. Saksamaa, kes sai lepinguüleselt 5,5 miljardit kuupmeetrit, müüb seda edukalt edasi nii Ukrainale kui ka Poolale, loomulikult börsihindadega. Itaalia sai samuti üleplaanilised 4,5 miljardit kuupmeetrit, Ungari pakub juba oma teenuseid samuti Ukrainale – loomulikult börsihindadega.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz võib selles mõttes end tõesti tunda inimesena, kellest sõltub palju, isegi väga palju. Gaasitarned on oluliselt suurenenud ja neis tingimustes on tal võimalus seda edasi müüa viie ja isegi kuuekordse hinnavahega selle gaasi hinnast, mis pumbati hoidlatesse eelmisel suvel. Nüüd saabki arusaadavaks, miks 85% hoidlatest on juba tühjad ja allesjäänud varusid on 27% vähem kui aasta tagasi.

Gaasiga spekuleerimine on praegu enam kui tulus ja samas väga mugav ettevõtmine, samas on jäetud endale varuväljapääs panna käima NS2 ja saada koheselt juurde 55 miljardit kuupmeetrit.

Paljudel neist, kes praegust olukorda naudivad, lõpevad aga peatselt pikaajalised lepingud. Ümber on juba kirjutatud Gazpromi lepingud ungarlaste Panrusgas`i ja serblaste Yugorosgaz`iga.

2022.aastal lõpevad Gazpromi lepingud

– Türgi importööriga – Bosphorus gaz, Akfel gas, Botas;

– Bulgargaziga 2,9 mlrd kuupmeetrit

– hollandlaste GasTerraga 4 mlrd kuupmeetrit;

–  poolakate PGNiG 10,2 mlrd kuupmeetrit.

Poolakad on samas rääkinud plaanist ja valmisolekust asendada tarned Baltic Pipe`i kaudu Norrast ja USA-st, kuid see plaan on paljude meelest küsitav. 2023. aastal lõpeb ka leping WIEH nimelise treideriga.

Sanktsioonid… On see Venemaa jaoks probleem?! Venemaa on oma NORD-STREAM 2 kulutused juba tasa teeninud ja seda just kõrgemate börsihindade tõttu, see on juhtunud isegi parem kui Gazprom ise planeeris.

Euroopa peab aga kuidagimoodi kompenseerima tekkinud kahju NS2 aktsionäridele – see tähendab aga suuri kulutusi ja siin mingist solidaarusejuttu pole mõtet rääkida, sest raha räägib ise. Oma kohustused lepinguosaliste ees saab Gazprom täita Türgi juhtme, NS1 ja Ukraina juhtme kaudu.

Meil jääb paraku üle jälgida arenguid ja ilmselt valmistuda suuremateks arveteks.

Andres Raid, ajakirjanik