10.03.2022
Eestis on poliitilisi jõude, kes on eestlased rahvusena maha kandnud ja loovad multikultiühiskonda.
Eestimaal pole vist hetkel mitte ühtegi inimest, keda ei puudutaks/liigutaks venelaste sõjaline agressioon Ukraina vastu. Meedia kubiseb õõvastavatest rindeteadetest ja südantlõhestavatest lugudest sõja jalust põgenevatest Ukraina emadest ja lastest.
Loomulikult tuntakse ukrainlastele kaasa ja kel vähegi võimalik, ulatab vastavalt võimalustele abistava käe. Kuid kogu selles tohuvabohus võiks vaadata ka virtuaalmaailma kulisside taha. Nõukogude ajal elanud inimesed peaksid veel mäletama, mida tähendas tollal oskus lugeda ridade vahelt.
Proua Piret Kivi on Uute Uudiste portaalis avaldanud mitu väga head arvamuslugu Ukraina sõja teemadel. Loos „Andke mulle relv!” kõneleb Kivi vene kirsast ja vene karust. Pea kõigega nõustudes tahaks selle peale hüüda: „Kirvest! Andke mulle kirvest!” nagu kultusfilmis „Mehed ei nuta”. Sest sõja varjus teostavad mitmed kommunikatsioonieksperdid ja poliitikud peenelt kalkuleeritud infooperatsiooni, mis kahjustab eestlaste kestmajäämist, keelt ja kultuuri.
Nende tegemisi kajastavad hästi härrased Makarov ja Kiige Objektiivi portaali Meediakriitika saates, jätmata pehmelt öeldes kivi kivi peale. Tähelepanu on juhitud näiteks selliste propagandistide – ideoloogiatöötajate tegevusele nagu Meelis Oidsalu (SALK), Peeter Tali, Raul Rebane, ERR-i saade Pealtnägija eesotsas Mihkel Kärmasega jne.
Kuid kivi all on veel vähke peidus, sest praegu toimuv meenutab kohati veneaegset ajupesu ja propagandat a’la kui meil Lenin tuleks külla, mis te lapsed teeksite. Üks vastab, et mina kingiksin siis talle oma kummijänese. Teine aga, et mina poeksin sülle, ütleksin, et ta on hea.
Postimehes ilmus „endise” ühiskonnategelase Andres Kollisti arvamuslugu „Pakume nüüd kõigile kodakondsust”. Kollist teeb ettepaneku kinkida Eestis elavatele venelastele kodakondsus, nõudmata neilt eesti keele eksami sooritamist.
Seesama Kollist, kes pälvis Vene ajal ELKNÜ teaduspreemia, töötas hiljem (Sic!) Migratsiooniameti peadirektorina. Sealt sai ta kinga pea kahe miljoni krooni varastamise eest, aga kui Siim Kallas sai peaministriks, võttis ta aastal 2002 Kollisti uuesti tööle ning õige pea tühistati ka Kollisti Eesti riigile tekitatud mitme miljoniline kahju. Tuleb kuidagi tuttav ette Kallase 10 miljoni afääri valguses. Ja nüüd seesama Kollist julgeb teha selliseid ettepanekuid, justkui lastele ajupesu tegev ENSV leninliku kommunistliku noorsooühingu ideoloogiasekretär.
6. märtsil aga andis Postimehele intervjuu Marina Kaljurand, kes mäletatavasti kandideeris EV presidendiks. Enne, kui Eiki Nestor tõmbas kübarast (kummi)jänese Kersti Kaljulaidi ja määras hoopis tolle Kadrioru residendiks. Marina Kaljurand kõneles heleda ja haleda jaalega Ukrainas toimuvast ja paljuski oli tal õigus.
Kuid nagu öeldakse, saatan peitub detailides. Seepärast kommenteerisin Kaljuranna väljaütlemisi Postimehe Facebooki lehel järgnevalt:
„Ajupesu ja propaganda algab maast-madalast. Proua Kaljurand peaks mäletama nõukaaja lapsena, kui elasime raudse eesriide taga, kuidas tollal samuti vaatas suur hulk ENSV elanikke Vremjat ja uskus kõigesse, mida sealt lääne imperialistide kirumiseks eetrisse paisati. Pole nõus Kaljuranna väitega, et see on ainult Putini sõda. Kõik venelased, k.a. sõdurid, kes za Putinu, nagu Teise maailmasõja ajal za Stalinu ja za rodinu eest võitlema lähevad/läksid, vastutavad selle räige Ukraina sõja eest. Ja julgen arvata, et ei teki küsimustki, kas eestlased oleksid nõus võtma vastu 100 tuhat ukrainlast. Ei ole. Siis jääksime oma riigis vähemusse ja kaks slaavi rahvast korraldaksid siin sellise bardaki, et vähe pole. Aitame ukrainlasi loomulikult, sest see on kohutav, mis seal toimub, kuid mõistlikkuse piires, sest ega’s pime või pimedat talutada. Elik oleme ka ise vaesed ja sanktsioonide mõju jõuab varsti iga tavakodaniku rahakotti, muidugi mitte pensionär Siim Kallase ega Europarlamendi saadiku Marina Kaljuranna kukrusse, kuid paljude lihtinimeste elatustaset mõjutab see küll, kui eufooria läbi ning sellele järgnev masendus käes. Aga mõelda võiks, kas mitte saata suurele kodumaale tagasi halli passi omanikud, kes samuti pea 20 aastat Putinit Venemaa presidendiks valinud on?! Siis oleks Eestis ehk rohkem ruumi ukrainlastele…”
Olen nõuka aja laps. Tollal viidi jõuga venestamisepoliitikat läbi. Prussakatel-venelastel-kultuuritoojatel polnud millestki puudust. Neile anti tasuta korterid, samas kui tavalistel eestlastel polnud võimalik orderit saada. Hästi elasid lisaks kommunistliku partei nomenklatuurile ka kollaborandid-koputajad ja KGB nuhid, kes vahetasid punalipu sinimustvalge vastu ja elavad praegugi kui parasiidid suurepäraselt.
Kahju, et pole võimalik avada KGB toimikuid, et selline s…t lõpuks ometi päevavalgele tirida. Mis sest, et nende järeltulijad võivad ehk kannatada. Praegu kannatavad nende pärast ukrainlased.
Kunagine Yana Toomi väljaütlemine, et eesti keel ja kultuur kestma ei jää või Kristina Kallase öeldu, et eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel, on köömes nende kirvesupi keetjate kõrval, kes sõja varjus uut venestamist teostavad, et eestlust, eesti keelt ja kultuuri hävitada. Andke mulle vene kirvest, palun…!”
Ülle Kask