USA endine kõrge sõjaväelane ja poliitik Wesley Clark ütles intervjuus Deutsche Wellele, et praegust olukorda, kus NATO on otsustanud Ukraina sõtta mitte sekkuda, ei ole võimalik mitte kuidagi õigustada.
Clark, kes oli aastatel 1997–2000 NATO Euroopa vägede (Supreme Allied Commander Europe) juhataja ja kelle korraldusel sekkuti Kosovo sõtta, leiab, et praegu on käes hetk, mil nii NATOl kui ka USAl tuleb teha selged järeldused, mida see Venemaa poolne agressioon Ukraina vastu tegelikult tähendab. Ta lisab, et Putini otsus olukorda eskaleerida ei ole arusaadavalt NATO kontrolli all, s.t ükskõik mida NATO teeb, Putin võib ikkagi otsustada eskaleerida, ent läänel on lausa kohustuslik toetada Ukraina vägesid ja hoiada ukrainlased võitlusvõimelised. „Vene väed on lahinguväljal võidetavad ja isegi kui ei ole, siis nagu ütles riigisekretär Blinken, Venemaad võib oodata ees põhimõtteline strateegiline kaotus,” ütles Clark.
Toetus Ukrainale tähendab Clarki sõnul Javelinide, Stingerite ja nii ohtra relvastuse andmist õhutõrjeks, kui on võimalik. Lennukeelutsooni ei ole Clarki sõnul praegu enam võimalik seaduslikult kehtestada. „Seda oleks saanud teha enne Venemaa rünnakut, ent sel hetkel ei olnud maailma riigid valmis uskuma, et Venemaa võiks rünnata. Kuid õhutoetust on võimalik anda neil, kes on selleks valmis.”
Clark tuletab meelde, et tegemist on Ukraina õhuruumiga ja Ukraina president palub rahvusvahelist tuge. „Ma leian, et lääne riigid peavad leidma võimalusi Ukraina toetamiseks,” ütles Clark. Ta mainis, et otsused USA lennukite osas on president Bideni teha, kuid rõhutas, et lääne tulevik sõltub väga suuresti sellest, mis juhtub praegu Ukraina konfliktis. „Iga lääneriigi huvides on Ukraina toetamine maa peal. Kuidas me seda teeme, see on meie juhtide otsustada,” lisas ta.
Küsimusele, kas lennukite saatmine ei tooks kaasa tõsist eskalatsiooni ja III maailmasõda, vastas Clark: „Juhul kui Putin neelab alla Ukraina ja otsustab, et tahab viia lõpule oma poliitilise eesmärgi taandada NATO teistest Ida-Euroopa riikidest, kus praegu asuvad NATO väeüksused, kas me siis ütleme – taevake, ta võib kasutada tuumarelva, me anname alla. Mida me siis ikkagi teeme? Meie ja meie riigijuhid peavad mõistma, et Putin eesmärgid ei piirdu Ukrainaga. Tema eesmärk on taandada nn läänestumine, õigusriik, rahvusvaheline kord Euroopas ja ülejäänud maailmas. Ukraina on lihtsalt esimene lahing.” Clarki sõnul on praegune lahing kõige lihtsamini võideldav juhul, kui lääs on ühtne ja suudab tunnistada reaalsust.
„Kui me taganeme ja laseme end hirmutada Putini ähvardustest kasutada tuumarelva, kui me Ukrainat kuidagi ei aita, siis seisame silmitsi järgmise kriisiga NATO territooriumil.” Clark tuletab meelde, et venelaste meelest on Balti riigid kuulunud alati Venemaale.
Küsimusele, kas Venemaa suudab võita sõja maa peal, vastas Clark, et Venemaa ei ole praegu maa peal võidukursil, seda logistiliste probleemide tõttu, aga ka ukrainlaste väga visa vastupanu tõttu, ent olukord võib muutuda. Venemaa ei hooli inimkaotustest, neil on palju raskerelvastust ja õhujõud, mille võimekus on tegelikult suurem, kui nad esialgu on kasutanud. „Olen kindel, et Putin hoiab silma peal Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusel ja püüab varastada Ukraina, tuumarelva ähvardusel, nii vaikselt kui võimalik. Kuid vajadusel võib ta kasutada tohutut tulejõudu.”
Allikas: Deutsche Welle