13.03.2022
Kalle Grünthal
Kindlasti ei ole veel kõik Paide linna inimesed jõudnud unustada üht sündmust, kui pärast kohalike omavalitsuse valimisi jõudis Paide, seoses linnapea ja abilinnapeade palkade ülisuure tõusuga kõikide uudistekanalite lugude tippu.
Kusjuures märkimisväärne on selles asjas ka veel see, et palgatõus toimus isegi enne seda, kui eelarve oli vastu võetud. Kummaline küll, kuid asja puänt on selles, et tegemist oli koalitsiooni kuuluvate Paide poliitikute kainelt arutletud strateegiaga, milles teati täpselt ette kogu protsessi lõpplahendus. Kuigi linnajuhtide palkade küsimuse arutelu algfaasis oli ka kõhklejaid, kes arvasid, et ei tea, kuidas rahvas selle uudise vastu võtab, teadsid kogenenumad tegijad sündmuste käiku juba täpselt ette – algul rahvas nuriseb, kuid varsti unustab ja lepib olukorraga.
Täpselt sama stsenaarium on toimunud ka elektrihindade tõusuga. Esimeste õhku ahmiva panevate elektriarvete saabumisega oli rahvas marus. Osad aktiivsemad kogunesid protesti märgiks isegi Tallinnas toimuvatele meeleavaldustele, kuid nüüd on saabunud eestlasele omane tavapärane vaikus. Enamik on olukorraga leppinud ning üritavad veremaitse suus ots otsaga kokku tulla.
Kinnistamaks veelgi tekkinud olukorda inimeste mõttemaailmas kõrgete elektrihindade õigustamises, on reformierakondlane Mart Võrklaev kirjutanud Järva Teatajas uinutava loo „Miks on elektri- ja küttearved suured ja mida nendega peale hakata?“ Loo kokkuvõttes leiab Võrklaev, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi otsusega, mida valitsus on teinud ja kui rahandusminister oleks näiteks Martin Helme, poleks detsembri elektrihind sentigi teistsugune olnud.
Võrklaeva kokkuvõttes vastab üks osa tõele ja teine osa on räigelt vale.
Vastab tõele, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi Reformierakonnast ja Keskerakonnast koosneva valitsuse otsusega. Veelgi enam, neil pole isegi kavatsust oma rahva olukorra parandamiseks midagi ette võtta ning hellitavad lootust, et kõrged elektrihinnad on tulnud jäädavalt.
Olen alati püüdnud oma väljaütlemisi siduda tõendusmaterjaliga ja teen seda ka praegu. Ümberlükkamatu on fakt, et Riigikogus toimus 8. märtsil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt algatatud otsuse eelnõu arutelu, millega tehakse valitsusele ettepanek, peatada vähemalt aastaks Eestis elektrituru börs, kehtestades riiklikult reguleeritud hind ning peatada vähemalt aastaks Eesti osalemine CO2 kauplemissüsteemis.
Otsuse arutelu käigus tõi erakonna juht Martin Helme must valgel välja, et Eesti osalemine elektrituru börsil ei ole majanduslikult põhjendatud ja sellega jätkamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed nii elanikkonnale, ettevõtlusele kui riigieelarvele ja omavalitsustele. Ehk siis, kui meil müüakse elektrit nii-öelda börsil, hinnaga 200 või 400 või vahepeal isegi 1000 eurot megavatt-tunni kohta, siis sellesama elektri omahind, ehk tootmishind on ainult 20 eurot. Riigi ülesanne peab olema odava ja stabiilse energiavarustatuse tagamine ja selleks on meil kõik vahendid olemas. Riigi ülesanne ei tohi olla oma ettevõtete ja eraisikute nöörimine või pankrotti viimine elektriga kauplevate riigiettevõtte kaudu.
Sellega paralleelselt, moodustab suure osa elektri hinnast tegelikult CO2 hind, mis on Euroopa Komisjoni ametnike poolt laest võetud ja sisuliselt väljamõeldud kaup, kusjuures selle kauba ostmine on muudetud kohustuslikuks täiesti suvaõiguse alusel. Nii, et selle jutuga, et meil on mingisugune CO2-kauplemissüsteem, püütakse sisuliselt lolle. Ja neid lolle paistab olevat päris palju ning eriti valitsuses. Selles mõttes, on Euroopa Liidu ametnikel aga jumala õigus, lollidelt tulebki raha ära võtta.
Martin Helme sõnul ei peaks me olema lollid ning me ei peaks seda raha ära andma.
Arutelu lõpetas Martin Helme järgmiste sõnadega: „Lõppkokkuvõttes – ja see on ka kõige olulisem, vabandage väga kallid sõbrad siin saalis, meie vastutame Eesti inimeste ees, meie ei vastuta mingi komisjoni ees. Meie ei saa oma mandaati Euroopa Komisjoni üheltki ametnikult. Meie saame oma mandaadi Eesti rahvalt. Ja meie ülesanne on seista selle eest, et Eesti rahval oleks hea käekäik ja nad ei jääks vaeseks. Ja kui on vaja valida selle vahel, kas me järgime näpuga, mida eurodirektiiv ütleb, või me järgime seda, mida meie valijad meile ütlevad, siis minu meelest ei ole siin üldse küsimustki, mis teed pidi minna. Selle otsusega ei tohiks valitsus venitada päevagi. Iga päev, mis sellega venitatakse, toob Eesti inimestele kaasa edasist vaesumist ja raskusi. Ja selle tõttu me loodame, et täna parlament toetab seda“.
Edasine on aga kuivalt karm hääletustulemuste statistika.
Eelnõu poolt olid 17 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikut. Eelnõu vastu hääletas 26 Reformierakonna saadikut. Hääletamata jättis 21 Keskerakonna saadikut, 8 Isamaa saadikut, 5 sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikut ja 3 Reformierakonna saadikut. Erapooletuid ei olnud.
Eelnõu ei leidnud toetust. Nüüd aga kõige eelneva põhjal Mart Võrklaeva poolt öeldud tõde ja vale.
On tõde, et Reformi – ja Keskerakonna valitsus ei ole seoses kopsakate elektriarvetega teinud ühtegi otsust ning ei kavatsegi võtta vastu otsust arvete vähendamises.
Räigelt on vale, et Martin Helme ministrina ei oleks mitte midagi ette võtnud elektrihinna vähendamiseks. Just Reformierakonna saadikud olid need, kes hääletasid maha Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepaneku väljuda energiakriisist ning Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide saadikud jätsid populistlikult hääletamata. Vot see on tegelik tõde, härra Mart Võrklaev!
Kalle Grünthal, Riigikogu ja Paide linnavolikogu liige (EKRE)