Venelased lahkuvad kodumaalt. Kas meil tasub neid vastu võtta?

Venemaalt põgenevad praegu ka venelased, üldjuhul haritumad, nooremad ja läänemeelsemad, kuid nende tervitamine vähemalt Eestis on küsitav – kuigi siinsed firmad tunnevad juba huvi, eriti sellise väga tundliku ala kui IT esindajad. ERR vahendab kahte firmat, kes tunnevad huvi vene inseneride vastu.

Ajal, mil tuhanded venelased lahkuvad üheotsapiletiga kodumaalt, on ka huvi tulla tööle Eesti IT-firmadesse mitmekordistunud, kirjutab ERR. Hinnanguliselt on Venemaalt viimase kahe nädalaga lahkunud 100 000–200 000 inimest. Venelaste väljarände huvi peegeldab nii Google´i otsingustatistika kui ka elav arutelu sotsiaalvõrgustikes riigist lahkumise võimaluste üle.

Kuigi praegu astuvad paljud välja siinviibivate Venemaa kodanike kaitseks (mõeldud pole alaliselt siin elavaid venelasi, vaid näiteks siin õppivaid üliõpilasi), ei saa vähemalt Venamaa tööjõu siialubamist küll heaks kiita. IT-ala on kõrge riskiga, sealhulgas küberrünnete ja tehnoloogiale ligipääsemise kontekstis ning keegi ei anna kindlust, et keegi Vene spetsialistidest pole FB leival.

Isegi kui Vene spetsialistid pole siia saadetud, vaid on ise paremat ja vabamat elu otsimas, siis enamik neist on ikkagi kui mitte Putini toetajad, siis oma trikoloori ja Georgi lindi mõttelaadiga kindlasti ja nende siialubamine ei ole kooskõlas Vene-vastaste sanktsioonidega. Demokraatlikule maailmale pole vaja mõistlikumate venelaste põgenemist, vaid muudatusi suurriigis endas, kus nad saaksid midagi selle heaks ära teha. Suurveneliku mõttelaadiga venelasi aga oli Lääs juba ammu enne Ukraina sõda paksult täis – elavad Läänes, aga toetavad Putinit.

Teine oluline teema on Eesti rahvusriik – kui venekeelseid, kuid ukrainameelseid ukrainlasi võib sõjapõgenikena veel tervitada, hoolimata demograafilise situatsiooni halvenemisest eestlaste kahjuks, siis mistahes venelaste saabumine tähendab venestamise jätkumist ja kasvavaid sisevastuolusid. Tuletagem meelde, et ka NLKP tõi siia just tööjõudu, mille tagajärjel on meil nüüd 300 000 liikmega võõrkogukond.

Ettevõtjad, keda demograafiline olukord pole kunagi huvitanud, võtaks kõik tulijad vastu, aga Eesti riik peab mõtlema nii sisejulgeolekule suurte võõrkogukondade tekkimise raames kui ka rahvusriigi kestmisele.

UU