21.03.2022
Miljonite sõjapõgenike süüks on saamas “vale rass”.
Üks vasakliberaalne lillelaps või siis propagandist Mari Mets on ERR-is üllitanud kirjutise “piinlikust raputusest” Poola piiril, milles räägitakse “rassismist” mittevalgete põgenike osas Poola-Ukraina piiril.
Mets kirjutab “õigetest põgenikest”, kasutab väljendeid “sõjapõgenike abistamist korraldavad valged eurooplased mitte-valgetest suurt ei hooli”, “jälle tekib mul küsimus, miks on siin ainult valged inimesed”, “õdusamad nurgakesed keskuse tagumises otsas ‒ kui millestki sellisest üldse rääkida saab ‒ on ikka valgete päralt”, “sõtta tõmmatud Ukrainast üle piiri Poola pääsenud mustanahalisi või ükskõik missuguse muu valgest erineva nahavärviga põgenikke diskrimineeritakse. See on koletu vaikiv rassism, millest kõik piiril toimetavad asjapulgad näivad täiesti arusaamatul kombel mööda vaatavat. Ühed põgenikud on siin oluliselt võrdsemad kui teised.”
ÜRO põgenikeagentuur märkis pühapäeval, et Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril on kodumaalt põgenenud 3 389 044 ukrainlast ning veel 60 352 lisandus pärast laupäeval avaldatud statistikat. Umbes 90 protsenti põgenikest on olnud naised ja lapsed. Ukraina mehed vanuses 18 kuni 60 on mobilisatsiooni korras sõjaväekohuslased ning ei saa riigist lahkuda. ÜRO lastefondi UNICEF andmeil on üle Ukraina piiride Venemaa sissetungi järel põgenenud üle 1,5 miljoni lapse, organisatsioon hoiatas pagulaslastega kaubitsemise ja nende ärakasutamise ohu eest.
Kui palju on piiril mustanahalisi ja tõmmusid Ukrainast lahkujaid? 500? 1000? Veidi rohkem? Igal juhul valgete ukrainlastega võrreldes kaduvväike osa, ja needki ilmselt mehed, sest sisseränne Euroopasse Kolmandast maailmast on valdavalt meestekeskne.
Võib julgelt öelda: Mari Mets läks Poola piirile rassismi otsima ja leidis ta, ning kui ei leidnudki, siis mõtles selle ise välja.
Tõenäoliselt on miljonite sõjapõgenike tõttu piiril selline segadus, et need mustad-tõmmud piiriületajad ei paista silma, sest teistega võrreldes on neid tühine vähemus, keegi ei keskendu ainult neile (kuigi vasakliberaalid tahaksid, et just “vähemusi” märgataks) ning absoluutsel enamus abistajatest pole lihtsalt aega pöörata tähelepanu rassilisele võrdsusele.
Teine moment seisneb selles, et Ukrainast lahkuvad mitte-valged on täiesti õigustatult tugevama turvakontrolli all – sest alles paisati seliseid inimesi Valgevene hübriidsõja käigus üle piiri Poolasse, ja paljud võivad sealtki pärineda. Räägivad ju uudised jätkuvast migrantide tungimisest Valgevenest Lätti, Poolasse ja Leetu. Kuna Ukrainast lahkuvad Kolmanda maailma inimesed tahavad ilmselt mitte koju minna, vaid mujale Euroopasse jääda, siis tuleb neid just eraldi menetlustega koju saata – siseminister Kristian Jaani rääkis EKRE fraktsiooniga kohtudes, et ka Ikla piiripunkti on läbinud aafriklased, kes Ukrainast lahkudes tahavad siia tulla, mitte kodumaale naasta.
Väidetavalt on Ukrainast lahkuvad aafriklased ja teised mitteukrainlased peamiselt seal õppinud tudengid – erinevalt ukrainlastest, keda hoidis kodumaa hingeliselt kuni sõja alguseni kinni, võinuks välismaalased aegsasti lahkuda, mitte oodata üldist põgenikevoolu, kui lahkuvad inimesed oma kodumaalt. Aafriklastel-hindudel, kellest Mari Mets kirjutab, on turvaline kodumaal olemas, ukrainlastel enam mitte. Kui näiteks Eesti piiri taha koondatakse Vene vägesid, siis võiks siinsed hindud ja nigeerlased aegsasti lennukitega lahkuda, et mitte koormata eestlaste põgenikepaate, kui piltlikult väljenduda.
Ei saa mööda vaadata Metsa torkavast väitest ukrainlaste kohta: “Nii võtab pea igat peret vastu just neile pühendunud kaamerate hord.” Mets unustab, kui suure tähelepanu on alates 2015. aastast saanud see üle Vahemere saabunud meestemass, kes olid marimetsade jaoks “õigest rassist.” Nüüd, kus tähelepanu all on “valest rassist” ukrainlased, on kaamerad justkui saatanast.
Rassismisüüdistusi hakati õhutama juba Valgevene hübriidsõja ajal Poola, Leedu ja Läti vastu, kui Euroopa vasakliberaalidele ei meeldinud, et Lukašenka läkitatud migrandid ikkagi Euroopa Liitu ei jõudnud. Nüüd sõitis Mari Metsa nimeline rassistikütt spetsiaalselt Poola piirile, et tõestada, nagu oleks maatasa pommitatud Mariupolist põgenevate inimeste abistamine tühise hulga mustade ja tõmmude inimeste suhtes rassism.
Tegelikult võib öelda, et Poola piiril mingit rassismi pole, sest tohutu miljonitesse ulatuva põgenikemassi sees pole kellelgil aega “priviligeerituid” üles otsida ja neile spetsiaalseid mugavusi pakkuda, põhirõhk on oma kodu(maa) kaotanutel. Sest vaevalt ühelgi “rassismi” all kannatanul Ukrainas päriskodu oli, küll oli see kõigil ukrainlastel.
2015-2016. aastatel võttis Euroopa vastu miljon Lähis-ida ja Aafrika põgenikku, nüüd aga ei taha vasakliberaalid “liigvalgeid” sõjapõgenikke. “Vihastel valgetel vasakliberaalidest naistel” on seejuures eriline empaatia mustanahaliste meeste vastu – kui üle Vahemere tulijate seas on 83% elujõus mehed, siis neid peetakse “õnnetuteks”, samas kui Ukrainast tulijatest on 90% naised ja lapsed, ning nende päästmisest üritatakse “rassismi” leida.