Viimastel nädalatel alanud diskussioon, kuidas korraldada Ukraina laste õpe, on pakkunud lahenditeks mineku vene kooli, mineku eesti kooli ja ukraina koolide loomist. On ka distantsõppe võimalus, kuid see sõltub liiga paljudest ettearvamata teguritest. Parim lahendus ukraina lastele on luua kohapeal õppimisvõimalused ukraina keeles.
Vene koolis, nagu diskussiooni osalised on juba õigesti märkinud, kasvab risk, et Ukraina lastele avaldub vaimne surve. On olnud teateid, et praegusi sündmusi käsitletakse õpilaste hulgas kallutatult. Venekeelne kool aitaks ehk vanemate klasside põgenikõpilastel tulla toime raskemate ainetega, mille mõistmise alus on erialasõnavara tundmine. Alles jääb aga oht, et võimendub niigi kannatanud Ukraina laste segadus ja seetõttu võib kahaneda toimetulek.
Eesti koolis on Ukraina õpilased seni leidnud toetust ja sõprust. See on väga tore. Kuid keelte kardinaalne erinevus tingib, et noor ukrainlane hakkab eesti koolis tõsiselt õppima alles tüki aja pärast, kui keel on selge mitte ainult suhtlustasandil, vaid sel määral, et lubab jälgida õpetaja keerukamatki suulist kõnet ja lugeda spetsiifilise sõnavaraga õppematerjale, näiteks ilukirjanduslikke tekste. Kasin keeleoskus võiks sundida ukraina õpilasi saama eesti koolides halvemaid hindeid, kui nende tõelised võimed lubavad.
Jah, eesti koolis käimine lõimiks ukrainlased tugevalt Eesti ühiskonda. Kuid see ei peaks olema eesmärk omaette. Ukraina võitleb praegu oma riigi ja oma vabaduse eest. Sõja lõppedes peaks põgenikud saama võimaluse koju tagasi pöörduda ja hakata seal Ukrainat üles ehitama. Ukrainal oleks palju kergem, kui teiste sõjahaavade ravimise kõrval ei peaks hakkama ümber õpetama ja järele aitama õpilaste masse, kelle haridus on põgenikuajal jäänud katkendlikuks.
Aastal 2019 teatas Eesti välisministeerium, et Eesti ja Ukraina arengukoostöö üks prioriteetne koostöövaldkond on hariduse toetamine. Nimetati, et viimane on vastavuses ka kestliku arengu 4. eesmärgiga «Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused».
Just kvaliteet peaks olema põgenike hariduse võtmeküsimus. Ja selle kvaliteedi määrab ukraina keel ukraina lapse koolis. Eestisse ajutiselt ukraina koole luues me lihtsalt kanname abi ja koostöö Ukraina territooriumilt üle Eesti territooriumile, sest praegune olukord nõuab seda.
Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Selle artikkel 28 kinnitab, et osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele, peavad silmas selle õiguse järjekindlat elluviimist ja lähtuvad võrdsete võimaluste printsiibist. Niisiis peaks olema välistatud, et Eesti ja Ukraina laps ei ole kooli õppeprotsessis võrdsed, sest üks saab õppekeelest paremini aru kui teine.
Vana tõde on paraku seegi, et õpiedutus võib põhjustada õpihuvi, aga ka eneseusu kahanemist. Pole erilist lootust, et leiaksime kiirelt ja tulusalt vajalikud koolipsühholoogid, nõustajad ja abistajad ukrainakeelse kogukonna seast. Nii võib laps jääda hätta, kuigi kooli ja koolikaaslaste suhtumine on toetav.
Lapse õiguste konventsioon rõhutab, et lapse haridus on suunatud lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele (art 29). Kindlasti lubab emakeelne kool seda nõuet kõige paremini täita.
Lisaks toonitab konventsioon, et hariduse kaudu tuleb lapses kasvatada austust tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu. Taas saaks selle eesmärgi Ukraina laste jaoks kõige paremini saavutada just ukrainakeelses koolis.
Meie põhiseaduse § 37 kinnitab, et igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik. Just kohustusliku, st põhikooli taseme jaoks peaksime looma Ukraina õpilastele võimalused õppida nende emakeeles.
Eestil on praegu õnne olnud. Meie lapsi ei ähvarda oht kaotada koolimaja, kodukoht ja võib-olla kogu lapsepõlv. Sidudes Ukraina põgenike lapsed eestikeelse kooli ja Eesti haridussüsteemiga, annaksime justkui signaali, et ei usu nende võimalust pöörduda tagasi kodumaale ja jätkata normaalset elu vabas Ukrainas.
Vähim, mida saame teha Ukraina heaks ja agressori vastu, on panustada ukrainlaste identiteedi säilimisse, sealhulgas kooli kaudu. Need, kelle kodu on Ukrainas, peavad saama võimaluse kasvada ukrainlasteks. Selleks on vajalik luua Eestis põgenike jaoks ajutised ukrainakeelsed koolid.
Loone Ots
kultuuriloolane, kirjanik (EKRE)