Henn Põlluaas (EKRE) küsis täna Riigikogus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt (Reformierakond), et kui keegi ei tea, kui palju ukrainlasi siia põgeneb, siis kui suur on meie vastuvõtuvõimekus, sest kui alguses oli juttu 2000-st ja hiljem 10 000-st, siis mis see lõplik arv on, kui meil siin kuu aja jooksul on üle kahe protsendi siin elavate inimeste arv kasvanud.
Põlluaas: „Kas te loodate, et kõik need inimesed jäävadki siia, sest seda ju see integreerimine ja lastele eestikeelse hariduse andmine aitabki. Või siiski on eesmärk, et need inimesed lahkuvad koju tagasi, kui sõda läbi?“
Riisalo vastas, et meil on Euroopa Liidu direktiiv ajutise kaitse andmiseks ja selle direktiivi kohaselt saavad nad ajutise kaitse aastaks, mida on võimalik pikendada kahel korral poole aasta kaupa, mis kokku teeb kaks aastat. Lisaks Eesti siseriiklik seadusandlus võimaldaks pikendada aastast ajutise kaitse perioodi kaks korda aasta võrra, ehk see oleks kolm aastat.
Minister kinnitas, et ajutise kaitse saamiseks ja selle pikendamiseks peavad olema põhjendatud alused ja need põhjendatud alused on seotud võimatusega naasta kodumaale.
Riisalo: „Kindlasti osa nendest inimestest, kes on siia tulnud, pruugivad siia jääda, olgu see siis läbi töötamise, pere loomise või kuidagi teisiti. Kõikide inimeste siiajäämine ei ole väga tõenäoline ja inimestel on suur soov naasta siiski oma kodumaale.“
Samas ütles Reformierakonna liige Õnne Pillak Riigikogus välja, et peame neid aitama niikaua kuni… nad on siia jäänud. EKRE poliitik Helle-Moonika Helme kommenteeris, et sõjapõgenikke tuleb loomulikult aidata, aga kuni selleni, et nad saavad pärast sõja lõppu ikkagi koju naasta.
Helme: „Mis mõttes, me varastame Ukrainalt ära nende naised ja lapsed! Niimoodi öeldes, nagu Õnne Pillak ütles, tunnistab ju Reformierakond, et nende jaoks on selge, et Putin võidab ja Ukrainal ei ole tulevikku! Sest miks muidu peaksid need kümned tuhanded ukrainlased siia jääma? Meil ei ole mingit õigust Ukraina inimesi meelitada siia jääma ja neid siin põlistama. Meie põhitees on olnud ju kogu aeg, et me aitame Ukrainat, aitame neil võita. Ja kui Ukraina on võitnud, siis ei saa olla nii, et see maa jääb ilma oma naistest ja lastest, kes peavad olema Ukraina riigi tulevik, mitte meie oma. Meie riigi tulevik on kirjutatud põhiseadusesse, ja see on eesti rahvas“.