11.04.2022
Need, kes välismaalaste seaduse muudatuse algatasid, ei mõtle mitte sõjapõgenike, vaid odavtööjõu peale. Pilt on illustratiivne.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et 43 protsenti vastajate arvates tuleks välismaalaste seaduse muutmisel lihtsustada ainult Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist.
Riigikogus käib välismaalaste seaduse muutmise arutelu ning valitsus on teinud ettepaneku lisaks Ukraina sõjapõgenikele lihtsustada kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist. Seadusemuudatus näeb näiteks ette võimalust anda tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kuni kaheks aastaks ning tippspetsialisti kahekordse Eesti keskmise palga kriteeriumi vähendamist 1,5-kordseks.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel küsiti inimestelt antud seadusemuudatuse kohta ning 43 protsenti leidis, et tuleks lihtsustada ainult Ukraina põgenike töölevõtmist. 25 protsenti vastas, et ei peaks välismaalaste seadust üldse muutma, 20 protsenti märkis, et tuleks lihtsustada nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist, ning 12 protsenti ei osanud sellele küsimusele vastata.
Seega kõige suurem on nende inimeste osakaal, kelle arvates tuleks lihtsustada vaid Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist ning neile järgnevad vastajad, kes üldse välismaalaste seadust ei muudaks ja kõige vähem on vastajaid, kes lihtsustaks nii Ukraina sõjapõgenike kui ka kolmandatest riikidest pärit inimeste töölevõtmist.
Kui vaadata vastuseid erakondliku eelistuse järgi, siis Reformierakonna, Eesti 200, Isamaa ja SDE toetajate seas on ülekaalus vastajad, kelle arvates tuleks lihtsustada ainult Ukraina sõjapõgenike töölevõtmist. Keskerakonna ja EKRE toetajate seas on enim neid vastajaid, kelle arvates ei peaks üldse välismaalaste seadust muutma.
Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 9. aprillini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 942 vastajat. (BNS)