11.04.2022
Taani peaminister Mette Frederiksen vestleb Bornholmi saarel teenivate sõjaväelastega.
EKRE saadik Urmas Reitelmann kiidab Taani peaministrit Mette Frederikseni, kes ei luba Kremlil dikteerida, millised väed tohivad olla riigi idapoolsel saarel Bornholmil Läänemeres.
Peaminister Mette Frederiksen ütles teisipäeval, et Venemaa suursaadik ei peaks sekkuma Taani aruteludesse USA-ga, mis näevad ette võimalikku ameerika sõdurite paigutamist Bornholmi saarele.
Frederiksen ütles neljapäeval Bornholmi visiidi ajal, et ta ei võta kuulda Venemaa nõuandeid lepingu vastu. USA-Taani tulevane kahepoolne leping võib sisaldada sätet, et USA sõdurid võivad viia läbi operatsioone teistes riikides lähtekohtadest, mis asuvad Taani sadamates või ühes riigi kolmest sõjaväelennubaasist, kirjutab The Local.
Veebruaris, enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, ütles Frederiksen, et Taani on valmis lubama USA sõjaväelased oma pinnale osana uuest kahepoolsest kaitseleppest USAga.
“Ainus liberaalist poliitik, kes tegutseb tervest mõistusest ja oma riigi huvidest lähtuvalt, näib olevat Taani peaminister Mette Frederiksen. Esmalt karmistas ta Taani seni üsna lõdva kummiga immigratsioonipoliitikat, muutes Taani üsna ebamugavaks sihtkohaks parasiitidele, kelle eesmärk on elada teiste arvelt. Nüüd on aga Taani valmis lubama USA vägedesid strateegilisele Bornholmi saarele. See on ajanud venelased marru ja vene saadik viitab 1946.a. sõlmitud tingimustele lepingus, millel järel vene okupatsiooniväed Borholmilt tagasi tõmmati. Frederiksen vastas selle peale, et sammud, millega Taani oma julgeolekut tagab, ei ole venelaste asi. Teeb veidi kadedaks, Taanil on peaminister, Eestil aga …” kommenteerib EKRE poliitik Urmas Reitelmann.
Nõukogude õhuvägi pommitas 1945. aasta mais tugevalt Bornholmi, 9. mail maabusid saarel Nõukogude väed ja pärast lühikest võitlust Saksa garnison (umbes 12 000 meest) alistus. Nõukogude väed lahkusid saarelt 5. aprillil 1946 osana sõjajärgsest Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste huvialade jagamisest.
Pärast oma vägede evakueerimist Bornholmist asus NSV Liit seisukohale, et võõrvägede paigutamist Bornholmi peetakse sõja kuulutamiseks Nõukogude Liidule ja nende saabumine on võetav välisagressioonina. See poliitika jäi kehtima ka pärast NATO moodustamist, mille asutajaliikmeks oli Taani. Nõukogude võim nõustus NATO-sse kuuluvate, kuid alliansi sõjaliselt madalamateks elementideks peetavate Taani vägede paigutamisega sinna, kuid oli tugevalt vastu teiste NATO vägede, eelkõige USA vägede viibimisele Bornholmis. Venemaa aga on NSV Liidu õigusjärglane.