15.04.2022
Afganistani talibid – pole võimatu, et needki koputavad kord põgenikena Lääne ustele, ja nad võetakse vastu. Pilt on illustratiivne.
Alljärgnev uudis on tähelepanuväärne just selle poolest, et paljud oma kodumaal, mõnes Kolmanda maailma riigis ränki kuritegusid teinud timukad põgenevad massimigratsiooni lahket vastuvõttu ja valeidentiteeti ära kasutades Läände, kus mõned küll avastatakse, aga paljud elavad õndsalt “õnnetu” põgeniku elu. Menetleb ju Soomegi ühe Sierra Leone päritolu “pagulasest” sõjakurjategija juhtumit.
Hollandi kohus mõistis neljapäeval eakale afgaanile, kes juhtis 1980. aastatel kurikuulsat Kabuli vanglat, toime pandud sõjakuritegude eest 12 aasta pikkuse vanglakaristuse.
Süüdimõistetu Abdul Razzaq Rafief kohtles vange julmalt ja lugupidamatult ning võttis neilt tahlikult vabaduse, ütles Haagi ringkonnakohtu kohtunik Els Kole ning lisas, et tegu oli sõjakuritegudega.
Praegu 76-aastane Rafief etendas juhtivat rolli Pul-e-Charkhi vangla kinnipeetavate väärkohtlemises aastatel 1983 kuni 1988, vanglat sisuliselt juhtides ja kontrollides, ütles kohtunik. Tuhandeid vange piinati ja osa hukati, lisas Kole.
Rafief “oli seotud vägivallaga. Ta andis käske ja teadis, mis vanglas juhtub, kuid ei teinud midagi oma alluvate peatamiseks”.
Rafief saabus 2001. aastal Hollandisse, kus ta sai hiljem kodakondsuse ja 2019. aastal vahistati.
Prokuröride sõnul juhtis ta aastail 1983 kuni 1990 Afganistani pealinnast Kabulist itta jäävat Pul-e-Charkhi vanglat, kuhu koondati ilma õiglase kohtupidamiseta režiimivastaseid vange, keda hoiti “kohutavates tingimustes”.
Haagi kohtus alanud protsess on järjekordne Euroopa riikide katse võtta vastutusele inimesi ränkade kuritegude eest sõjast laastatud riikides nagu Süüria ja Afganistan.
“Antud protsess käib mehe üle, keda me usume olevat pannud toime rea sõjakuritegusid Kabulis,” ütles prokurör Mirjam Blom uudisteagentuurile AFP veebruaris. “Kahtlustame, et ta töötas komandöri ja poliitiliste asjade ülemana vanglas, kus kinnipeetavailt rööviti meelevaldselt nende isiklik vabadus ning neid koheldi ebainimlikult.”
Prokuröride sõnul alustas politsei juurdlust 2012. aastal, kui mitmes blogis ilmunud vihjete kohaselt võis Nõukogude mõjusfääris olnud Afganistani režiimi vangla Pul-e-Charkhi endine ülem redutada Hollandis.
“Viimaks õnnestus meil ta jälg üles leida. Riiklik prokuratuur on seisukohal, et ta on siin (Hollandis) valenimega,” ütles Blom.
Hollandi võimud vestlesid 25 tunnistajaga erinevates riikides ning kasutasid “lugematul hulgal” avatud allikate materjale.
Trööstitute olude poolest kurikuulus Pul-e-Charkhi vangla on olnud kasutuses mitme režiimi ajal kuni Taliban sealt mullu augustis kõik vangid vabastas.
Hollandi protsess on võimalik universaalse jurisdiktsiooni põhimõtte alusel, mis lubab riikidel pidada kohut inimeste üle, keda süüdistatakse ränkades kuritegudes, sealhulgas sõjaroimades, isegi kui need olid pandud toime teises riigis.
Seni on antud põhimõtet kasutatud valdavalt Süüria konfliktiga esile kerkinud ränkade süüdistuste puhul. (AFP-BNS)
Pole teada, kui palju elab läänemaailmas sõjakolletest pagulastena põgenenud sõjakurjategijaid, kuid kindlasti on neid küllaga. Saksa meedia kirjutas ka jeziidi naisest, kes oli Islamiriigi seksiorjatar, ja põgenikuna Saksamaale jõudes leidis oma piinajad juba eest, samuti põgenikena. Kuna Saksamaal toimus “pagulase” tausta menetlemine üliaeglaselt, pöördus jeziiditar tagasi kodumaale, kurdi peshmarga võitlejate kontrollitavale alale.