Kliimahüsteerias saatanlikuks kuulutatud kivisöe tootmine hakkab “pandeemiast taastuma”

BNS edastab uudise “Söe tootmine ja tarbimine hakkas mullu EL-is pandeemiast taastuma”, milles on rõhuasetus täiesti vale, sest üritatakse jätta muljet, nagu oleks söetootmise kasvu taga pandeemiast taastumine – tegelikult taastutakse rohepöördest.

Söetootmist hakati pärast Greta Thunbergi apokalüpsisekuulutusi massiliselt piirama, kivi- ja pruunsüsi kuulutati lausa saatanlikuks ning Euroopa Komisjon määras Poolale trahvi 500 000 eurot päevas, kuna riik ei sulgenud kivisöel töötavat Turowi elektrijaama koos kaevandusega. Nüüd aga väidetakse, et “taastutakse pandeemiast”.

Tegelikult aga on söetootmise taastumise taga ülemaailmne energiakriis, Vene gaasi ja nafta (võimalik) äralangemine Ukraina sõja ja sanktsioonide tõttu ning arusaam, et taastuvenergial pole piisavalt võimekust ja fossiilsete kütusteta siiski hakkama ei saada.

Aga uudis, mida edastab BNS, ei räägi rohepöörde läbikukkumisest midagi.

Möödunud aastal suurenes Euroopa Liidus (EL) nii kivi- kui pruunsöe tootmine ja tarbimine võrreldes nii 2020. kui 2019. aastaga, kuid jäi siiski alla pandeemiaeelsele 2018. aastale.

Söe tarbimine on vähenenud alates 1990. aastast, kuid trend kiirenes 2019. ja 2020. aastal. 2021. aastal tarbiti vastavalt 27 protsenti vähem kivisütt ja 25,5 protsenti vähem pruunsütt kui 2018. aastal, teatas Eurostat.

Kivisütt toodeti EL-is mullu 57 miljonit tonni, 79 protsenti vähem kui 1990. aastal. Ka sütt tootvate liikmesriikide arv on vähenenud – kui 1990. aastal oli tootjaid 13, siis 2021. aastal vaid kaks, Poola ja Tšehhi. Poolas toodeti seejuures 96 protsenti kogu regiooni kivisöest, Tšehhis 4 protsenti.

Ka kivisöe tarbimine on järjepidevalt vähenenud alates 1990. aastast. 2021. aastal tarbiti EL-is 160 miljonit tonni kivisütt, 59 protsenti vähem kui 1990. aastal. Vähenenud tarbimine tuleneb ühelt poolt elektritootmise liikumisest maagaasi ja taastuvallikate poole, teisalt on vähenenud ka tööstuslik koksi tootmine.

Kuna kivisöe tootmine on vähenenud järsemalt kui tarbimine, on suurenenud kivisöe tarbimisel impordisõltuvus. Imporditud söe osakaal kogu tarbimises on 2010. aastatel olnud pidevalt üle 50 protsendi. Oulisim tarnija on olnud Venemaa, kusjuures Venemaa impordi osakaal on tõusnud, samas kui teiste partnerite osakaal on püsinud samal tasemel või vähenenud. Viimaste, 2020. aasta andmete järgi imporditi EL-i kivisõest 56 protsenti Venemaalt, järgnesid vaid 17 protsendiga USA ja 15 protsendiga Austraalia.

Pruunsütt tarbiti EL-is möödunud aastal 277 miljonit tonni, 60 protsenti vähem kui 1990. aastal. Valdav enamus pruunsöest kasutatakse elektritootmiseks, viimasel kahel kümnendil koguni üle 90 protsendi.

97 protsenti pruunsöest tarbitakse EL-is kuues riigis: 46 protsenti Saksamaal, 19 protsenti Poolas, 11 protsenti Tšehhis, 10 protsenti Bulgaarias, 6 protsenti Rumeenias ja 5 protsenti Kreekas. Pruunsöe tootmis- ja tarbimismahud on väga sarnased, kuna pruunsütt tarbitakse peaaegu alati tootmisriigis. Riikidevaheline pruunsöe kaubandus on harv ja EL-i impordisõltuvus vähetähtis.