Nüüd on sobilik NATO suunas kriitikat teha? Enne oli piinlik?

Mida nad meile liitlaste ja eriti NATO suunas tehtud kriitika kohta ütlesidki? “Ei ole vist enam mõtet öelda, et kõik see kahjustab Eestit ja põhjustab piinlikkust meie naaberriikide ja NATO liitlaste juures. Ei ole vist mõtet ka öelda, et normaalses riigis võtaks minister vastutuse ja lahkuks ametist,” hädaldas Reformierakonna esimees Kaja Kallas paari aasta eest tollase siseministri Mart Helme arvamust kommenteerides. Ja mis nüüd toimub?

Kui Eesti sai hiljuti NATO sõjaliselt poolelt ettepanekud siinse kaitse tugevdamiseks, siis Kaja Kallas heidab ette, et need ei sobi meile. “Tulid NATO sõjalise poole ettepanekud ja meie jaoks seal on vaja kõvasti tugevdamist. Ma detailidesse ei hakka minema, aga see ei ole see, mis meid rahuldaks,” lausus ta ERR ile.

Kallas märkis, et Eesti sõnumite kohalejõudmiseks tuleb teha veel kõvasti tööd nii suurte liitlaste kui ka liitlastega, kes mõistavad Eesti olukorda. Kõlab nagu plaan B. Muidugi saavad kõik aru, et see Kaja Kallase tollane ebaadekvaatne hüsteeria tulenes lihtsalt frustratsioonist, et ta valitsusest välja jäi. Nüüd on kõik koššer.

NATO poliitiline juht, peasekretär Jens Stoltenberg ütles kuu aega tagasi, et NATO koostab plaane oma idatiiva tugevdamiseks. NATO ümberkujundamise osana asendatakse praegu idatiiva riikides tugevdatud heidutushoiaku raames asuvad suhteliselt väikesed üksused, mille sisuline funktsioon on fikseerida Venemaa rünnak, piisavalt suurte üksustega, mis suudaks ka võimaliku sissetungi tagasi lüüa, rääkis Stoltenberg.