19.05.2022
Relvad
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas hiljuti Riigikogule eelnõu, millega lubataks tulirelvi omada üksnes Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikel ning võimaldataks Eesti relvaloaeksami sooritamine ainult eesti keeles. Riigikogu liige Anti Poolamets selgitas täna hommikul oma kõnes Riigikogule, miks see muudatus vajalik on.
„Eesmärk on muuta praegu kehtivat regulatsiooni, mille järgi võivad Eestis omada relvi ka välisriikide kodanikud tingimusel, et nende suhtes puudub kahtlus, et nad võiksid ohustada Eesti Vabariigi turvalisust või julgeolekut. Muudatus, meie pakutud muudatus näeb ette, et üksnes need välismaalased, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel, võivad soetada, omada ja vallata relvaseaduse § 29 lõikes 1 loetletud relva,“ ütles Pooalmets oma kõnes.
„Eestis elab 2020. aasta avalike andmete järgi ligi 1300 Venemaa Föderatsiooni kodanikku ja määratlemata kodakondsusega isikut. Neil on õigus omada relvaluba, tulirelvi, nende hulgas on 375 sportlaskurit, kellel on õigus omada suuri padrunikoguseid. On näha, et osa neist on ka Vene imperiaalsete vaadetega. Sotsiaalmeedia kontodele on poseeritud Venemaa sümboolikaga. Samuti on dokumenteeritud juhtumid, kus võistlustel tõusis grupp Eesti relvaluba omavaid laskureid püsti ja laulis üheskoos Vene hümni. Samuti käis vene laskurklubidel tihe koostöö Venemaa laskesportlaste ja instruktoritega. Selge see, et Eesti relvaloaga Venemaa kodanikke võidakse ära kasutada Venemaa julgeolekuasutuste poolt ja kindlasti on seda ka tehtud. Eks elu näitab, millal need juhtumid välja tulevad.“
Poolametsa sõnul ei ole võimalik 1300 inimese tausta reaalselt uurida. „Selle kinnituseks on tegelikult ka siseministri öeldu komisjonis, et nemad on siseministri hinnangul teinud tublit tööd, teinud mitu relvalubade ülevaatust, läbivaatust, isikute hindamist. Ja tulemus oli selline, et ühel inimesel oli relvaluba ära võetud ja paaril oli äravõtmise protseduur menetluses. No ei usu ma meie röntgenmeeste võimekust 1300 Vene kodanikku ja mittekodanikku läbi näha. Tuletame meelde Hermann Simmi elu ja tegevust. Tuletame neid suurepäraseid pilte meelde, kus Simmile anti medaleid Kaitseministeeriumi pidulikes ruumides teenete eest, kirjeldati tema tegevust siinsamas. Kui kunagi püüdis Interrinne siia hoonesse sisse tungida, siis olevat olnud Simm kõva kangelane, kuigi mitmed allikad seda ei kinnita. Võimalik, et ta hoopis püüdis ust avada sissetungijatele, aga näed, meie asutused ei teadnud ja teda peeti omamoodi kangelaseks, kes kaitses kunagi Riigikogu hoonet,“ ütles Poolamets.
„Ja mida meie organid veel ei ole teadnud? Palju asju ei ole teadnud, sest asutusest, kaitsepolitseiasutusest endast on leitud reeturid. Kõige kaitstumast asutusest. Ja ka väga tugevates organisatsioonides meie naaberriigis Soomes ei ole olnud asjad sugugi hästi. Just enne pulti tulekut lugesin Suomen Sotilast, kus oli pikk artikkel, kus arutleti põhjalikult selle üle, kas 1978–1990 Soome kaitsepolitsei juht oli Vene agent või ei olnud. Arutleti ka ühe teise eelneva julgeolekupolitsei ülema üle, kas ta oli nõukogude agent või ei olnud. Muljet avaldav arutelu, kas pole? Mis me räägime siis Vene kodakondsusega inimestest, kelle sisse me ei näe. Ja sellepärast on loogiline, et me ei hakka ennast vaevama ja ressurssi kulutama 1300 isiku järelevalveks. See on ülimalt riskantne. Kõige osavamad sellid ei poseeri Donbassi vormides sotsiaalmeedia kontol. Need on rohkem need mehed, kes õhtul on 200 grammi sisse võtnud ja sellise pildi välja pannud. Tegelikkus on palju keerulisem. Nendele luuakse eriti hea kuvand ja ontliku Eesti kodanikukuvand, aga nemad võivad olla kõige ohtlikumad ja neil on kõige suurem padrunikogus ja nad ei praali sotsiaalmeedia kontol ega sõprade hulgas. Nad ei ole viinamehed, aga relvi neil on, padruneid on, kõik on ametlik. Kusagil võib-olla on veel üks mitteametlik ladu, kus on veel kümme korda rohkem relvi ja padruneid. Meil ei ole vaja sellega riskida.“
Poolametsa sõnul on ei ole relvaluba kodakondsuseta isikute privileeg, vaid see on kodanike privileeg. „Loomulikult võib ka kodanike hulgas olla ebaustavaid Eesti Vabariigi kodanikke. Aga teeme oma elu lihtsamaks. Ei ole vaja mittekodanikele relvi laiali jagada. Ja nad saavad sellest aru, ma olen selles sügavalt veendunud. Ja saavad aru ka need venelased, kes on pingutanud Eesti kodakondsuse nimel, kes on keele ära õppinud, kes on eksami ära teinud ja kannavad uhkusega relva Eesti Vabariigis. Ja leiavad, et miks mina pidin pingutama, kui teised jalutavad sisse ja saavad selle relvaloa päris niisama, just nagu keeleeksamiga,“ ütles Poolamets.
„Vaatame Ukraina näidet, kui palju oli laiali laotatud diversioonigruppe. Öeldakse, et diversioonigruppide ressurss ka ammendub, neid ei saa olla lõputult. Aga meil ei ole kohustust kuidagi neid riske juurde tekitada. Iga diversioonigrupp, mis luuakse juba siin tegutsevate isikute poolt, on meile äärmiselt ohtlik koormus. Aga iga paarkümmend isikut, keda me riskifaktorina juba vähendame, on turvariski vähendamine. Minu kindel veendumus on see, et me teeme oma turvalisuse paremaks ja oma olukorra kindlamaks.“
UU