Ukraina edu sõjas Venemaaga on siiani olnud suur edulugu ja Ukraina võiks selle sõja võita, kui vaid lääne liitlased suudaksid hoida külma närvi. Või kas ikka on nii? Äkki on tegemist tühipalja fantaasiaga, mis ei ole kuidagi kooskõlas külma jõudude tasakaalu reaalsusega, kirjutab The Telegraphi väliskorrespondent Roland Oliphant.
Kas pole sõja tulemuseks vältimatu kompromiss, millega Ukraina küll säilitab oma suveräänsuse, aga kaotab osa oma territooriumist Venemaale? Ja kui nii, siis kas ei peaks lääs suruma Kiievit selles suunas juba praegu, vältimaks edasisi inimkaotusi? Just täpselt nii argumenteeris oma juhtkirjas New York Times (NYT), tekitades sellega teravat pahameelt Kiievis, ent kasvatades ühtlasi muret USA ja Euroopa eliidi käitumise pärast konflikti lahendamisel.
New York Times väidab, et Venemaa on liiga suur selleks, et Ukraina suudaks teda lahinguväljal otsustavalt võita. Sõja reaalne tulemus nõuab lehe sõnul Kiievi poolseid järeleandmisi ja president Joe Biden peaks selle Volodõmõr Zelenskõile kiiresti selgeks tegema. Ühtlasi peaks USA ajakirjanike arvates seadma Ukrainasse minevale abile selged piirangud.
NYT kirjutab, et hoolimata ukrainlaste imelisest edust Kiievi ja Harkivi all, „ei ole realistlik Ukraina otsustav sõjaline võit Venemaa üle, nii et Ukraina saaks tagasi kogu Venemaa poolt 2014. okupeeritud territooriumid“.
Põhimõtteliselt peegeldab NYT juhtkiri debatti, mis puhkes Washingtoni välispoliitilistes ringkondades juba sõja eel. Siis eeldas enamik eksperte, et Ukraina kaotab igal juhul, isegi lääne sõjalise abiga. Seetõttu olevat eelistatud diplomaatiline lahendus, millega säästetakse elusid ja oleks võimalik vältida USA ja Venemaa vahelist sõjalist vastuseisu. Seda isegi juhul, kui Ukraina sunnitaks leppima neile mitte sobivate tingimustega, väitsid mõned.
Joe Biden paistab praegu siiski toetavat varem uskumatuna tunduvat eesmärki – aidata Ukraina võidule. Ta on surunud läbi kiireid finantsabipakette ja andud rohelise tule Ukraina toetamiseks võimsa relvastusega. Sama eesmärki toetavad ka USA liitlased, eriti Suurbritannia ja Poola.
Ent NYTi artikkel paljastab tõsiasja, et sugugi mitte kõik Ameerikas ei ole valitud tee osas veendunud. Samasugust suhtumist võib kohata ka Euroopas. Mai alguses mainis president Zelenskõi, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron on nõudnud temalt territooriumi loovutamist rahu nimel.
Itaalia peaminister Mario Draghi ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz on samuti mitmel korral maininud relvarahu võimaluse poole püüdlemist. Põhimõtteliselt tähendaks see, et Venemaa armee jääks Ukraina territooriumile ja Putinil oleks suurem võimalus säilitada rahuläbirääkimistel okupeeritud maa-alad.
Huvitaval kombel ei ole mitte ainult ukrainlased sedalaadi kompromissiideest vapustatud. Üks Venemaa sõjakommentaator reageeris NYTi artiklile, hoiatades et pakutud kokkulepe annaks läänele ja Ukrainale võimaluse relvastuda järgmiseks sõjaks ja et praegu e ole enam tagasiteed – sõda peab jätkuma. Täpselt sama pelgavad ukrainlased Venemaa kohta. Ja paljude meelest ei ole praegu õige aeg relvade mahapanekuks.
Ukraina armee luureteenistuse juht on avalikult väitnud, et suve jooksul toimub sõjas pööre ja ukrainlased võtavad kaotatud territooriumi tagasi. Võimalik, et sõda lõppebki mingit laadi kompromissiga, ent enne seda leiab veel aset hulgaliselt võitlusi.
Allikas: The Telegraph