“Ekspert” Kaja Kallasel on tegu oma mõtete avalikkusele selgitamisega

Peaminister Kaja Kallase kuulsad intervjuud välismeedias lõpeksid kindlasti fiaskoga, kui mõni reporter viitsiks talt üle küsida, mida ta konkreetselt mõtleb ning ettekirjutatud teksti valitsusjuht enam kasutada ei saaks.

Jaanuaris kirjutas politoloog Tõnis Saarts, et peaminister Kaja Kallast iseloomustab mitte niivõrd poliitiku kui pigem eksperdi mõtlemisstiil.

“Kaja Kallast iseloomustatakse kui põhjalikku, analüütilist ja nõudlikku juhti, kes lähtub oma otsustes ennekõike läbikaalutud argumentidest…” /…/ Rääkides suurtest energiaarvetest ja perede toimetulekuraskustest lähtub ta eksperdi kombel pigem kuivadest faktidest, käigu need tema vanemate või eri ühiskonnakihtide kohta laiemalt. /…/ Eksperdina tunnetab ta, et ta ei kuuluta mingeid kaljukindlaid lõplikke tõdesid, vaid et tehtud valikud on ühed paljude võimalike seast.”

Kui aga vaadata peaminister Kaja Kallast Riigikogus valitsuse infotunnis, siis seda paljukiidetud eksperti pole kusagil näha, pigem on üks hädine, vassiv ja paberilt infot ammutav reaalsest elust irdunud tegelane. Järgnevalt lõigud pärinevad Riigikogu stenogrammist ja igaüks saab ise peaministri tarkust, seletamisoskust ja loogilisust hinnata.

“Juhtunud on see, et erinevad ettevõtjad, teades, et näiteks sanktsioon jõustub mai lõpus või juulis, on asunud varuma endale vajalikku tooret enne seda. Tegelikult need mahud on suurenenud. Ma tean, et ma lugesin seda, ma otsin selle numbri üles. Kui vaadata just puidu kohta, siis ma praegu seda numbrit ei leia, aga ma mäletan, et see oli mingi 20% äkki äkki suurenenud puidu toomine. Ei, vabandust, vähenenud maikuuks. Puidu sissevedu on vähenenud ligi 20%. Tegelikult kõik see, mida on veetud, kuna see maismaatranspordi sanktsioon hakkas kehtima 1. maist, siis sellest alates puidu maht on vähenenud ligi 20% nendest mahtudest, mis varasemalt olid.”

“Aga nüüd, kui pannakse eesmärgid, mis ei ole täidetavad, näiteks kui Eesti eesmärk suureneb 400%, kui meil on juba praegu üle 50% maast kaetud metsaga, siis lihtsalt ei ole võimalik metsa 400% juurde istutada.”

“Energiahinnad paraku ei lähe kuidagi alla, vaid tegelikult on minemas ka üles, arvestades energiakandjaid ja neid probleeme, mis on.”

“Kui nüüd näiteks Venemaa energiakandjad lähevad, neid enam Euroopa ei osta, siis Venemaal on ju ka vaja seda müüa kellelegi teisele. See tähendab, et kui nad müüvad seda näiteks Hiinale või teistele riikidele, siis omakorda Hiina ja teised riigid, kes varasemalt on oma energiakandjad saanud kuskilt mujalt, ostavad neid Venemaa käest, järelikult need, kes neile müüvad, jäävad vabaks ja saavad müüa omakorda nendele riikidele. Nii et jah, see inflatsioon on väga suurt muret tekitav, see puudutab inimesi.”

“Enamus ettevõtteid, välja arvatud enamus majandussektoreid, välja arvatud turism, nägid väga suurt kasvu tänu sellele, et ühiskond oli avatud ja kõik said tööd teha.”

“Paar nädalat tagasi ma kutsusin kõik need elektrimüüjad uuesti laua taha. Kui me kohtusime viimati novembris või detsembris, siis oli see jutt, et kui Riigikogu võtab vastu seaduse, et saab pikemaks ajaks fikseerida, siis nad saavad tulla hinnaga alla 20–30 eurot megavatt-tunni kohta. See oli nagu see lubadus, mis seal oli. Nüüd ma kutsusin nad uuesti laua taha, et miks ei ole olnud, miks on need fikseeritud hinnad nii kõrged. Aga nende vastus oli, et see oli enne seda, kui sõda algas ja nüüd seoses selle sõjaga on nii palju määramatust ka tulevikku, et need hinnad tegelikult võivadki minna kõrgeks ja seetõttu nad fikseerivad nii kõrgelt neid hindu. See on väga keeruline.”

“Nüüd, mis puudutab küttepuitu, siis kui sinna numbritesse sisse vaadata, siis murekoht on see, et see läheb enamus pelletitele. Ja kui nüüd vaadata, miks see pelletite mure on, see mure on mitmes mõttes, kui me räägime puhtalt siis energiast, siis esiteks see puit läheb Eestist välja ja teiseks on murekoht see, et kuna seda tarbitakse justkui taastuvenergiana seal, kus ta läheb – Taanis ja Hollandis, siis taastuvenergia eesmärkides ta läheb seal kirja, kuigi see on meie puit.”