02.06.2022
See on poliitika…
Nagu teada, ajalugu kordub – esmalt tragöödia ja siis farsina. Ja meil oli täna võimalus seda tõde jälle kogeda.
ERR avaldas 28. septembril 2016. aastal loo „Kaljulaid: oleksin empaatiavõimeline president“. Kersti Kaljulaid andis intervjuu „Pealtnägijale“ ja portaal sellest kirjutas: „Kaljulaid kinnitas, et ka tema enda jaoks tuli nüüd presidendiks kandideerimine väga ootamatult. “Ma tegelikult ka, täitsa ausalt ütlen, et ma ei oodanud…“
Täna avaldas aga Delfi Sport uudise „Kristina Kallas valiti käsipalliliidu presidendiks: esimene energia läheb andekatele noortele ja nende treeneritele.“ Täna toimunud Eesti Käsipalliliidu üldkoosolekul valisid liikmed alaliidu uueks presidendiks Kristina Kallase. „Ettepanek kandideerida Eesti Käsipalliliidu presidendiks tuli ootamatult, kuid võimalust kaaludes ja alaliidu liikmetega suheldes leidsin endas soovi täna ala arengusse panustada,“ ütleb Kristina Kallas.
Nii et üle viie aasta tagasi juhtus tragöödia – K. Kaljulaid ütles imestunult „oi“ ja sai empaatiliseks presidendiks, kelle empaatiast algas riigil gangreen.
Ja täna kordus tragöödia farsina: K. Kallas ütles samuti imestunult „oi“ ja sai eesti käsipalli presidendiks.
Kahju „andekatest noortest“, kelle peale läheb provokatsioonierakonna peapolitikaani „esimene energia“. Sport peaks olema poliitikast nii kaugel kui võimalik, eriti aga poliitikutest.
Kas meil ei leidunudki enne valimisi kedagi, kes saaks juhatada käsipalli, mitte omades niivõrd võimsaid poliitilisi ambitsioone?
Aga naljakas sellegipoolest. Nagu uisuliidu president Savisaar libedal jääl.
Ivan Makarov