15.06.2022
Kaja Kallas ja Mart Võrklaev
Sõjas hakkab ukrainlastel laskemoon otsa lõppema, meie pangahärrad maalivad süngeid pilte sügisest, oravad trambivad parlamendi mainet töö blokeerimisega jalge alla… ja samal ajal peavad nad sotside ning Isamaaga kolmandat päeva valitsusläbirääkimisi pööritades üksteise selja taga silmi.
Kui pretensioonikalt end päikesevalitsuseks nimetanud kooslus mädamülkasse loojus, hakkas Reformierakond otsima Keskerakonna asemel teisi partnereid. Ja nagu Kaja Kallasele meeldib igal võimalikul ja võimatul hetkel korrutada – matemaatika käib 101 piires, siis jäigi üle Isamaa ja sotsid.
Sotsid muidugi jooksid kohe Reformierakonna puudliks, peaasi, et võimule saab, ehkki sõnu tehakse suuri.
Isamaa mängis tükk aega lolli, lastes kosilastel end praadida, sest tegi ju ka Keskerakond, kes poolteist aastat tagasi neile ja EKRE-le noa selga lõi, oma pakkumise.
Kuigi meie „meediaeksperdid“ arvasid, et Isamaa kaup on ammu koos Keskerakonna ja EKRE-ga, näitas see pigem meie ajakirjanike poliitilise kõrvakuulmise puudumist ja tegelik elu oli midagi muud.
See ei takistanud peavoolul hakata taas hingestatult looma kuvandit selleks, et EKRE-t valitsusest välja jätta.
Isamaa ei suutnud aga oma valikukut siiski kaua salajas hoida, sest keset nädalat tegi Tõnis Lukas telesaates selge vihje Reformierakonnale. Vastav otsus tuli laupäeval.
Päikesevalitsus oli kukkunud ning esmaspäeval, mil algasid kõnelused uue valitsusliidu üle, tabas Eestit harvaesinev maavärin…
Huvitav on näha ja kuulda aga valitsuskõnelejate repliike ja kehakeelt. Jürgen Ligi hakkas juba enne läbirääkimisi mossitama ning „hapu näoga“ Priit Sibula kallal võtma, Veelgi huvitavam oli jälgida trio eilset pressikonverentsi, kus nii Lauri Läänemetsa kui ka Urmas Reinsalu jutu ajal nende keskel seisnud Kaja Kallas konkreetselt pööritas puna palgele tõustes silmi, millele järgnes kergemat sorti vaidlus. Seda eeskätt siis, kui jutt käis rahast. See hoiak on nii tuttav „sõjaprintsessi“ käitumisest valitsuse eelmistest pressikonverentsidest oma toonase partneri Keskerakonna suhtes.
Mis edasi saab, näitab aeg: Vaevalt, et jaanipäevas midagi kokku lepitakse, nagu on lootust avaldatud, jätkuvalt on õhus nii vähemusvalitsuse kui ka erakorraliste valimiste variant.
Kõige selle juures on tähelepanuväärne aga Kaja Kallase võimuiha. Millise löögi sai eelmised Riigikogu valimised võitnud enesekindel, et mitte öelda ülbe Reformierakond üle kolme aasta tagasi, kui nad mõnuga auti mängiti. Pärast nokaudist toibumist tehti kõik selleks, et ikkagi võimule saada, seejuures oma valitsuspartnerit Keskerakonda pidevalt alandades, pidades end muu hulgasselles liivakastis täiskasvanumalikuks.
Lõpuks leiti geniaalne lahendus ja lasti Keskerakonna ministrid päeva pealt lahti, tehes seda sisuliselt, nagu muid tähtsaid otsuseid varem – sotsiaalmeedia kaudu.
Kaja Kallas ise aga keeldub kramplikult tagasi astumast. „Matke mind kas või koos majaga, ma ei tule alla,“ näib ta kultusfilmi tegelase kombel Stenbockist karjuvat. Nii hea on ju pragust rahvusvahelist olukorda ära kasutades Euroopas särada. Kuid paraku kogu selle võimuihaluse juures, on meie enda inimesed valmistumas riigi suutmatuse tõttu enneolematuks näljapajukiks.
Aarne Mäe