24.06.2022
Järjekordne jaaniöö lõppes hõrenevate saluudipaukude ja kauge tümaka saatel, saabus päikeseküllane päev, inimesed ärkasid ja ohkasid kergendatult: lehed ju ei ilmu! Kuid võta näpust: on internetiajastu, nii et portaalid ja muud tehnoloogilised saavutused ei lase hinge tõmmata.
Ajakirjanikuna esitletud Alexandra Saarniit avaldas täna Postimehes loo „Ekrelasest volikogu liige pritsis ühismeedias presidendi pihta räigeid sõnu.“
Autor kirjutab: „Tartumaal asuva Kambja vallavolikogu liige Virgo Kurist (EKRE) kirjutas möödunud reedel ühismeedias riigipea Alar Karise kohta kohatuid sõnu.“ A. Saarniit tsiteerib neid koledaid sõnu.
Ilmselt ei ole Postimehe poolt levitatuna need sõnad enam kohatud. Saarniit leidis kusagilt sotsmeediast mingi vastiku verbaalse lima ja määris selle mööda peavoolumeediat laiali, suurendades lugejaskonda mõnekümnest inimesest mõnekümne tuhandeni. Väga kasulik – ja, mis peamine, eriti ajakirjanduslik tegevus: otsida kusagilt planguaialt sõimu ja avaldada seda ajalehes.
Nii et loo pealkiri võiks pigem olla „Postimees tiražeeris presidendi kohta räigeid sõnu“. Ja „ajakirjanik“ Alexandra Saarniit avaldas illustratsioonina isegi Kambja vallavalitsuse hoone pildi. Milline põhjalikkus! Et näete, siin hoones trükiti lendlehe „Ja sädemest puhkeb leek“ esimene eksemplar. Või siis „Siin hoones elas ja töötas EV silmapaistev pankur Siim Kallas“.
Tegemist oleks nagu mitte ajakirjandusliku, vaid ajukääbikulise põhjalikkusega. Nagu vene ajal öeldi, „pole tähtis, millest räägib uus film, peaasi et see on sõjast“. Sotsmeedias kirjutatakse tõenäoliselt sadu presidenditeemalisi kommentaare päevas, seda tehakse kõigi erakondade liikmete poolt, ja paljud on kindlasti kriitilised, sest miks inimesed peaksidki olema positiivsed? Uue presidendi määramisega muutus Kadrioru hääl tunduvalt vähem estofoobseks ja vähem hüsteeriliseks, kuid mitte rohkem vajalikuks. Aga valitsusmeelse meedia jaoks on peamine, et saaks jälle EKRE kallale minna. Loomulikult ei ole sõimamine tervitatav, aga EKRE pole siin mingi monopolist. See-eest tehakse nüüd selle artikli kommentaariumis maha EKRE-t, kõiki selle juhte, liikmeid ja valijaid, solvatakse ja alavääristatakse. Mida oligi vaja: presidenti sõimata on halb, aga sadu tuhandeid EKRE pooldajaid sõimata on hea. Sallivuse loogika!
Aga jaanikorje on usinatel leheneegritel rikkalik, ja ikka on mängus sotsiaalmeedia. Narva linnapea Katri Raigi sotsmeedia kontolt on võetud foto, kus ametnik viibib jaanitulel. Kroonika pani tänase loo pealkirjaks „Kas Narva linnapea kleit meenutas jaanitulel Venemaa lippu?“
Tuleb välja, et Postimehe uus peatoimetaja Priit Hõbemägi pööras sealsamas sotsiaalvõrgustikus tähelepanu asjaolule, et linnapea kleit paistab olevat Venemaa lipuvärvides. „Mida räägivad vene lipuvärvid Narva linnapea kleidil? Ma tahaks eksida, aga…,“ kirjutas P. Hõbemägi.
Parima pildi olukorrast avaldas siiski Elu 24: seal Katri Raik meenutab seal valge põllega nõukogudeaegset lihaosakonna turumüüjat.
Peab ütlema, et neid kolme värvi võib leida ka teiste riikide lippudel, aga see polegi tähtis. Seda, mis oli eile õhtul linnapea seljas, võis ju nimetada ka kleidiks, aga esmamulje on selline, et tegemist oli mingi öösärgiga. Just täna näitas ETV imelist filmi „Siin me oleme“, ja Raik ise meenutab pildil veel ka selle filmi peakangelannat hüüdnimega Kohviveski, kes kogu aeg kordas: „me oleme Tallinnast, me maksame. Me oleme nõukogude inimesed ja me maksame.“
Raik juhib linna, kus on olemas punatimukate Tiimani ja Daumani tänavad, Tiimani Maxima ja Tiimani ärikeskus, ja seni, kuni ta seda probleemi ei lahenda, iga tema poolt endale selga tõmmatud kartulikott jääbki meenutama Venemaa lippu. Ja mitte ainult Postimehe toimetajale.
Muide, punatimukatest, kelle mälestus oli nii kallis kõigi Narva juhtide jaoks: RBK teatab, et Katõni memoriaalkompleksis oli jaaniööl maha võetud Poola lipp.
Katõni administratsioon kinnitas, et „24. juunil märgati Poola lipu puudumist“, kuid adresseeriti kõik edasised küsimused Venemaa kaasaegse ajaloo muuseumile, mille valduses on Katõni memoriaal.
Smolenski linnapea Andrei Borissov teatas, et otsus oli võetud vastu kultuuriministeeriumi poolt. „Üldine arvamus on selline, et Poola lipule pole Venemaa memoriaalidel kohta!“
Katõnis olid NKVD poolt hukatud kümned tuhanded poola ohvitserid ja tsiviilisikud. Nende kehadele on seal kohta, nende lipul aga mitte.
Ivan Makarov