28.06.2022
Maasikapõld
Igal suvel paariks nädalaks Eesti rahvustoiduks tõusva maasikaga on alati üks rist ja viletsus, olgu valitsuses, kes tahes.
Mäletame hästi, kuidas paari aasta eest kirusid odava hooajatööliskonnaga ära harjunud maasikakasvatajad toonast valitsust ja iseäranis EKRE-t, et neil saak põllule jääb, sest rahvuskonservatiivid polnud nõus sellega, et mujalt tuuakse meie inimeste eest orjatööjõudu teenistust ära võtma, pakkudes neile seejuures ebainimlikke elamistingimusi. Pealegi värvatakse neid sageli mustalt, mis tähendab, et riigil jääb maksutulu saamata. Samal ajal toodi lennukitega töölisis Ukrainast juurde, aga kriitika ei vaibunud.
Nüüd on äpardunud „päikesevalitsus“ küll loojunud ja isevalitseja troonil, kuid EKRE-t hetkel valitsuses pole ja ukrainlasi pool riiki täis. Aga ikka maasikakasvatajatel mure maani.
Ajalehed kirjutavad, et ei ole kedagi, kes maasikad põllult ära korjaks, sest ukraina sõjapõgenikud on pärit enamasti linnades ja valivad hoolega, mis töö nad siin üldse vastu võtavad.
Raadiko talu peremees Kaarel Kilki lootis, et kevadel Eestisse jõudnud ukrainlaste abiga sujub sel suvel maasikakorjamine paremini kui eelmistel, tegelikult aga jõudis töötukassa kaudu talu maasikapõllule tööle vaid kaks ukrainlannat, kes ühel päeval rohimistöid tegid.
UU