Kuidas “musti” sõnu tahetakse ÕS-is valgeks võõbata

“Vihased valged vasakliberaalid” on oma poliitkorrektsusest nii hullunud, et ei märkagi, kuidas nad sõelaga vett kannavad.

Keegi preili Jefimova nõuab Delfis: “…et muuta kohalikku väärtusruumi, peame ‘n-sõna’ ÕS-ist välja viskama.” Õnneks pole õigekeelsussõnaraamat veel marksistihakatiste muuta, aga kui nad seda suudakski, siis ega sellest midagi muutu.

Sõnal “neeger” on nüüdseks küll halb kõla juures, suuresti kunstlikult tekitatud, aga sama tüvega on veel palju sõnu ja mõisteid, näiteks riigid Nigeeria ja Niiger, Etioopia kuningatiitel “negus” ja palju muudki. Seega pole sõna hävitamisest suurt tolku.

Naljakas aga on see, et needsamad vasakliberaalid ja oigav meedia kasutavad aktiivselt sõna “mustanahaline”, mis on nii rassistlik, kui veel olla saab – nii pannakse ju inimese taust ja identiteet paika ainult ühe liitsõnaga, mis tähendab tema nahavärvi. Ometigi räägivad just poliitkorrektorid, et nahavärvi järgi vahet teha ei tohi.

Kasutatakse ka sõna “must”, mis eesti keeles tähendab värvi kõrval ka räpasust – kas jefimovad tahavad ka selle sõna ÕS-ist välja puksida?

Tuleb tõdeda, et “neegri” asemele polegi mingit head sõna panna. On pakutud afroeestlast, aga see ei ole kuidagi vastuvõetav – “eestlane” tähendab üht kindlat rahvust, mitte kõiki Eestis elavaid rahvusi. Kui eestlane elab Tansaanias masaide keskel, siis pole ta ei masai ega estoaafriklane, ta on ikka eestlane. Miks peaks asi siis teistpidi sobima?

Las aafriklased pakuvad ise välja, kuidas neid kutsuda – näiteks “afro” (mitmus “afrod”), mis sobiks hästi, sest kõik mustanahalised on ju Aafrika juurtega.

UU