REPLIIK: kümme väikest ….

Läbi aegade müüduim krimiromaan on Agatha Christie 1939. aastal ilmunud „Kümme väikest neegrit“ (poliitilise korrektsuse huvides muudeti pealkiri hiljem „Ja ei jäänud teda ka“), kus üksteise järel kaovad ühel saarel saladuslikul moel kümme külalist.

See romaan meenub, kui vaadata praegust valitsust, kus esmalt kadus korraga seitse ministrit. Seda küll mitte saladuslikul, vaid hoopis põhiseadust riivaval moel. Ja nüüd hakkab neid pudenema ükshaaval, kõigepealt Liina Kersna näol.

See kokku pole üldse naljakas, aga häbi on sellise valitsuse pärast küll.

Praeguseks on siis valitsusse jäämas seitse ministrit – alla poole algvariandist, kes mullu jaanuaris päikesetõusu ajal Kadrioru lossi ette rivistati. Need seitse peaksid justkui ära tegema 15-ne inimese töö. Seda kõike praegusel kriitilisel ajal!

Teistpidi võib ju iroonitseda, et kui riiki saab juhtida seitsme ministriga, küllap saab siis kuuega ja viiega ja neljaga jne. – kuni jääb ainult üks – peaminister, ainuvalitseja. Ja lõppude lõpuks pole teda ka vaja.

Aarne Mäe