04.07.2022
Greta Thunberg eelmisel talvel Põhja-Rootsis.
Gretathunbergliku hüsteeria vaimus algatatud kliimameetmed viivad lähiaastatel paljud majandused pankrotti, kui vaid mõni uus sõda või pandeemia kliimaraha enne mujale ei suuna.
Keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika osakonna juhataja Kädi Ristkok ütleb intervjuus ERR-ile, et EL-i sotsiaalse kliimafondi maht on kuni 59 miljardit eurot. Seda peaks saama kasutada 2027.-2032. aastal, ehk samal ajal, kui uus heitkogustega kauplemise süsteem kohaldub. Eesti saab fondist umbes 169 miljonit eurot.
“Selle raha eesmärk on toetada haavatavamaid sihtrühmasid üleminekul puhtamatele ja säästlikumatele transpordi ja toasooja alternatiividele. Sihtrühmad on haavatavamad leibkonnad ja mikroettevõtted. Selle rahaga saab näiteks hoonete energiatõhusust tõsta, neid renoveerida. Võib dekarboniseerida ka soojusetootmist. Sellega saab tõesti toetada ka seda, et võetaks laiemalt kasutada nullheitega ja madalama heitega transpordivahendeid. Ja on võimalik ka otse inimesi toetada kuni kuuekümne viie protsendi ulatuses kogu riigi saadavast fondi tulust,” räägib Ristkok.
Viie aasta peale (2027.-2032) 169 miljonit tähendab keskmiselt 36 miljonit aastas – eelnevaid sihtrühmi ja toetatavaid kohti arvestades on see väike summa, mille sööb ära ka galopeeriv inflatsioon.
“Kas sellise suure reformi puhul on 169 miljonit eurot väike või suur summa?” küsib ERR Ristkokilt. “See on Euroopa rahastusmastaapides kindlasti üks suur fond,” vastab too.
Irvhambad ütlevad selle peale, et rohepöörde põhisoovituseks on “Näri muru!”
UU