Euroopa ei ole Brüssel, Euroopa Komisjon ega eliidi eraprojekt – Euroopa tähendab ennekõike kristlikku kultuuriruumi ja rahvusriike

Eestis räägitakse sageli, et meie koht on Euroopas, aga mõeldakse Euroopa Liitu. Eesti ongi osa Euroopast ja on kogu aeg olnud, EL aga pole muud kui üks üha enam ebaõnnestuv impeeriumiprojekt.

“Euroopa ei ole pelgalt Brüssel ja Euroopa Liit või Euroopa Komisjon. See pole mingi eliidi projekt. Euroopa on midagi palju enamat. Euroopa oleks Euroopa ka ilma liidu ja komisjonita. See on kooslus paljudest asjadest – loodusest, kultuuripärandist, keeltest ja murretest, vastastikusest hoolimisest ja naabrite respekteerimisest, ohu ja häda korral üksteise abistamisest ja kaitseabi pakkumisest. Euroopa identiteet ei ole kadunud, ehkki grupp seltsimehi seda kõigi vahenditega hävitada püüab,” kirjutatakse sotsiaalmeedias.

Nii see ongi. Kahjuks samastatakse Euroopat neomarksismist nakatunud liberalismi mädasoos ukerdava Lääne-Euroopaga, mis on ennast võõraid kultuure täis lasknud ning perverssused Euroopa uusväärtusteks kuulutanud. Praegune konflikt EL-i sees ongi tekkinud vasakideoloogilise Lääne-Euroopa ja rohkem selge mõistuse säilitanud Ida-Euroopa vahel sellest, et läänepoolne osa on traditsioonilised identiteedid minetanud ja loob halli impeeriumi, idapoolne aga üritab traditsioonilisi väärtusi hoida.

Tõeline Euroopa on rahvusriikide Euroopa. Läänepoolset osa on sinna tagasi viia juba raske, seetõttu ongi ehk parem, kui liidu liikmeteks saavad ka Ukraina, Moldova ja mitmed Balkani riigid, kes hoiavad kristlusel põhinevat Euroopat. Euroopa Liitu astudes nõutakse neilt kahtlemata “uusväärtuste” tunnistamist ning tugeva majandusega Prantsusmaa ja Saksamaa saavad uusi liikmeid rahaga mõjutada, kuid selle vastu aitab ehk idaeuroopalik minnalaskmine, kui tegu on suisa lollustega.

Igal juhul on euroopalike riikide arvel suurenev Euroopa Liit parem kui Araabia-Aafrika sisserändest mõjutatud Lääne-Euroopa poolt kontrollitav EL, kel on hetkel Brüsselis sõnaõigus ja kes üritab murda Euroopa rahvusluse alustalasid Ungarit ja Poolat. Idapoolsete rahvusriikide koosmõju võib murda hoopis Brüsseli vasakliberalismi ja föderalismi ka ilma EL-i lagunemata. Kardavad ju prantslased ja sakslased Ukraina-Poola telje teket EL-is, mis võib enda ümber koondada rahvuslikumad liikmesriigid ja jätta uusmarksistliku Lääne-Euroopa Brüsselis võimuta.

Euroopa Liidu jõuline laienemine Balkanil ja endises Nõukogude Liidus ei pruugi halb olla, see võib veel tõelise Euroopa päästa. Sellise, kus on alles rahvusriigid, kristlik kultuur ja traditsiooniline pere.

UU