Leo Kunnas: Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga annab meile sõjaliselt ja poliitiliselt väga palju

Riigikogu arutas kolmapäeval erakorralisel istungil Soome ja Rootsi NATO-ga liitumislepingu ratifitseerimist ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel pidas kõne reservsõjaväelasest saadik Leo Kunnas.

“Keskenduksin sellele, mida Soome ja Rootsi liitumine meile sõjaliselt ja poliitiliselt annab. Alustan õhudimensioonist, mis tekib Põhjamaades Soome ja Rootsi liitumisega. Soome hangib 64 F-35 tüüpi hävituslennukit, sama teevad Norra ja Taani ning Rootsi suurendab nüüd oma Saab-hävitajate parki. See tähendab seda, et kümnendi lõpuks on Põhjalas 300, toonitan, umbes 300 moodsat hävituslennukit, mis on juba iseenesest suur samm sõjalise tasakaalu poole Venemaaga. Loomulikult Soome kõige lõunapoolsem eskadrill on oma asukoha poolest juba sellises kohas, et ta võib võimaliku sõjalise konflikti puhul meid otse õhust toetada. Ehk seda õhudimensiooni tugevdamist ma pean väga oluliseks.

Teine on meredimensioon. Siin on väga tugev Rootsi, kellel on seitse korvetti ja viis allveelaeva, rääkimata muudest alustest. Ja ka Soome ehitab nüüd neli uut võimekat korvetti, kuhu pannakse 300 kilomeetri laskekaugusega laevatõrjeraketid peale, samad relvasüsteemid, mida ka meie hangime ja mida Soome paigutab maapealsetele veokitele. Ehk siis Läänemeri tegelikult muutubki NATO sisemereks ja Venemaal muutub väga raskeks saavutada siin merelist ülekaalu. Ja meie kommunikatsioonid, 80 kilomeetrit on ju kõigest Soomeni, meie mereühendus saab hoopis tugevamini turvatud.

Mis puudutab maaväge, siis loomulikult me ei oota seda, et Soome meile siia vägesid paigutab. Soome kaitseb oma piire, meie siin Baltikumis kaitseme omi, aga küll saab seda teha Rootsi, nii nagu ka teised Lääne-Euroopa riigid, kes ongi selleks loonud elukutselise armee mudelil põhinevad ekspeditsiooniarmeed, et neid siis võimalikesse konfliktipiirkondadesse saata. Ja kui see konfliktipiirkond peaks olema meil, siis saavad need väed nendest riikidest siia tulema. Ehk meie maavägede osas ei pea üksteist kompenseerima ja Soome ei pea ka mõtlema seda, et Soomel oleks vaja Eestisse maavägesid saata. Me suurendame oma sõjaaja kaitseväge ise ja teeme ise need oma kodutööd ära, mis meile vajalikud on.

Aga kokkuvõtteks, kõik need kolm dimensiooni kokku vähendavad oluliselt meie sõltuvust Suwalki koridorist. Kaliningradi enklaav teatavasti istub meil keset NATO territooriumit nagu uppumatu lennukikandja ja sellest mööda manööverdamine õhust, merelt, ammugi maismaad mööda oleks sõja tingimustes raskendatud. Nüüd Soome ja Rootsi astumisega see sõltuvus oluliselt väheneb ja meie positsioon tugevneb. See kõik muudab väga otsustavalt meie julgeolekuolukorda.

Millest ma veel tahaksin täna rääkida, on see, kui suure panuse tegelikult Soome ja Rootsi on andnud Eesti kaitsejõudude ja kaitsevõime loomisse. Alustame Soomest, mis Eesti taasiseseisvumisest peale andis väga suure panuse meie ohvitseride väljaõppesse. Ka ma ise olen Soomes õppinud ja sisuliselt meie maaväe relvaliigid said tekkida ainult tänu Soome abile. Toon näiteks suurtükiväe, kus siis Soome pool alguses andis nii väljaõppe kui ka relvasüsteemid, et me saaksime üldse suurtükiväe luua. Ja see puudutab ka väga palju pioneeriteenistust, samamoodi sideväeliiki, õhutõrjet ja logistikat, kus Soome pool meid väga tugevasti aitas. Ka Rootsi, mõnevõrra vähemal määral, aga samamoodi toetas meid oluliselt väljaõppega. Siin meie kolleeg Alar Laneman on selleks heaks näiteks.

Rootsi omakorda andis tegelikult väga suure panuse, materiaalse panuse just meie kaitsejõudude loomise esimesel etapil. Tuletan meelde, et kui Rootsis toimus oluline sõja- ja kaitseväe vähendamine 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses, siis Rootsi andis meile terve jalaväebrigaadi täisvarustuse, kõigepealt. Ja hiljem Rootsi andis meile veel suure hulga käsirelvi, automaate, kuulipildujaid, tankitõrjerelvi, suure hulga miine, näiteks neidsamu tankitõrjemiine me oleme ka Ukrainasse abi korras andnud, suure hulga miine, lõhkeainet. Tegelikult selline alus meie sõjaaja varudele pandigi suures osas Rootsi abiga.

Täna meil on hea võimalus tunnustada meie seniseid häid partnereid ja tulevasi liitlasi kõige selle eest, mis nad on teinud Eesti riigikaitse loomiseks ja tugevdamiseks kogu selle aja jooksul. Ja siin ma seda võimalust ka kasutan, et neid tänada.

Aga iseenesest asi on selge, mul ei ole vaja siin mingeid üleskutseid teha. Ilmselt on konsensuslik, et me kõik toetame üksmeelselt siin saalis täna Soome ja Rootsi NATO-sse astumist. See on oluline ja ajalooline päev. See on teatud mõttes klišee, aga ma seda siiski täna kasutan. Selline päev täna meil on. Tänan! See on kõik.”