06.07.2022
Lapseootus on õnn nii naisele kui mehele. Pilt on illustratiivne.
Kerttu Kirjanen kirjutab oma Postimehes ilmunud arvamusloos “Minu keha, minu otsus. Või kas enam on?” järgmiselt: “Kuni Eestis leidub inimesi, kes abordi keelustamist pooldavad, ei saa ma naisena vait olla. Jah, praegu on õnneks Eestis võimalik aborti teha. Selle üle saame uhkust tunda.”
Mehena, abikaasana ja isana ei saa aga mina olla vait, kuniks Eestis on kasvõi üks naine või mees, kes õigustab ja tunneb isegi uhkust sünnieelse lapse (abort) tapmisest ja mõrvamisest.
Selline hoiak ja avalik kuulutus naissoo esindaja poolt võtab esmalt sõnatuks. Kuidas on võimalik, et naine, kellele on antud Jumala poolt võimalus sünnitada, saada ja olla emaks, ei kirjuta emaduse ja emaks olemise õnnest ja uhkusest, vaid vastupidiselt tunneb hoopis uhkust, et Eestis on last kandval emal ikka veel võimalus tappa emaüsas kasvav ja arenev inimelu, tappa oma sünnieelne laps? Kerttu Kirjanen, abort kui sünnieelse lapse (inimelu) tapmine ja/või mõrvamine on tragöödia. Abort oma olemuselt on kuritegu nii lapse kui ka Jumala vastu, mille üle tervemõistuslik inimene uhkust ei tunne.
Nimetada emaüsas arenevat inimelu ja last naise kehaks või kehaosaks (organiks) on teaduse naeruvääristamine. Emaüsas arenev inimelu on unikaalne – emast ja isast erineva DNA’ga (poiss, tüdruk), oma isiksuse ja tundemaailmaga, kes sööb, on ärkvel ja magab – ta on arenev ja kasvav inimene, kelle ellujäämine teatud arengu- ja elufaasis on usaldatud ainult ema kätesse. Laps ja lapse elu ei ole ema ega ka isa omand, mida võib oma suva, mugavuse ja eluharjumuste ning -suhtumiste ohvriks tuua, vaid vanematel – emal ja isal – lasub vastutus ja kohustus kaitsta last – tema arengut ning elu, tagades lapsele selleks turvalise elu- ja kasvukeskkonna lapse esimestest eluminutitest alates. Lapse elu emaüsas PEAKS olema aga üks sellistest turvalistest elu- ja kasvukeskkondadest. Hiljem lisandub loomulikult aktiivsemalt kogu pere, suguvõsa, kogukond, riik, lasteaed, kool.
* Abort ehk emaüsas sünnieelse inimelu/lapse tapmine ja hävitamine
* EV Põhiseadus: § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
Oleks ehk mõistetav, et kusagil inimkonna arenguredeli olematu teaduse ja harimatuse astmel, tullakse avalikkuse ette uhke egotsentrilise mõistusevastase ja amoraalse seisukohaga, et emaüsas kasvav ja arenev laps ei ole inimene, vaid mingi naise kehaosa, organ. Aastal 2022, kus teadus ja meditsiin on arenenud tasemele, mida inimkond ei ole oma ajaloos eales näinud ega praktiseerinud, kuulutada, et ühiskond peaks olema uhke õiguse üle teha aborti ehk tappa ja/või mõrvata emaüsas arenevat last, siis sellist seisukohta ei tohiks 21. sajandi tsiviliseeritud maailm ja ühiskond ammugi aktsepteerida. Kahjuks on surma- ja hoorakultuuri ühele osale meie ühiskonnas jätkuvalt pragmaatiline heakskiit ja toetus, mida liberaalne ja vasakpoolne poliitika aitab maksumaksjate maksuraha abil rahastada ja ülevalpidada.
Postimees jt peavoolumeedia toimetused, järgnev küsimus on teile. Miks saab Eesti ühiskonnas, 21. sajandil, selline hullunud tapjalik aktivism ikka veel leheruumi, kus tuntakse uhkust emaüsas oleva inimelu ehk areneva lapse tapmise õiguse üle?
EV põhiseaduse § 16. ütleb selgelt: “Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.” Kui 21. sajandi inimene ei taha uskuda oma teadmiste puudulikkuse tõttu intelligentsesse Kõigeväelise Jumala olemasolusse kui kogu inimsilmale nähtava ja nähtamatu Loojasse, Issandasse Kristusesse Jeesusesse, siis on inimestel võimalus ka oma suhtumiste ja hoiakute aluseks võtta nt teadus. Kui teaduse kohaselt emaüsas arenev elu on inimelu ja mitte mingi kala või naise kehaosa, siis miks ei rakendu EV põhiseaduse kaitse sünnieelse inimelu – areneva ja kasvava lapse elu õiguse – kaitsmiseks?
Vastus on lihtne. Liberaalse ja vasakpoolse ideoloogia tõttu degenereerunud ühiskonnas, kus võimutseva ja domineeriva liberaalse ning vasakpoolse ideoloogia seisukohad ja poliitikad ei saa toetust fakte ja tõde aktsepteerivalt teaduselt, siis selline teadus ja teadlased lükatakse kõrvale ning asendatakse pseudoteadusega, kus ideoloogilised teadlased ja peavoolumeedia kuulutavad, lähtudes tellimusest ja ka omaalgatuslikust aktivismist, ideoloogilisi ja pseudoteaduse seisukohti.
Hiljutine ühiskonda tabanud võitlus oli covid-19 teemal, kus ühelpool rindejoont oli teadus, loogika ja terve mõistus ning teisel pool pseudoteadus, liberaalne ja vasakpoolne ideoloogia. Kahjuks võitis seekord võimutsev liberalism ja pseudoteadus. Liberaalne riigivõim kehtestas covid-19 apartheidirežiimi, mille tulemusena riigivõim röövis kodanikelt nende põhiseaduslikud õigused – takistades ja hävitades ettevõttlust, inimeste elutöö ja -karjääri, vallandades töölt inimesi ning sandistades ja surmates paljusid eksperimentaalse vaktsiiniga sundvaktsineerimise tagajärjel. Liberaalse võimu inimsusvastaseid kuritegusid ei tohi unustada!
Tõmbame mõtted kokku.
Kas oma rahva pisimaid ja kaitsetumaid tapval rahval – Eesti rahval – on tulevikku ja lootust? Kas Eestis on emaüsas kasvaval ja areneval lapsel – elu esimestest minutitest alates – põhiseaduse kaitsega tagatud elu õiguse lootust?
Jah, meie rahval on lootust kui Eesti valitsus ja rahvas alandub oma südames Kõigeväelise Jumala ette, parandab meelt ja pöördub oma kurjadelt teedelt, siis meie rahva patud antakse andeks ning meie maa ja riik säästetakse. On lootust, kui Eesti võtab eeskuju USA ülemkohtu otsusest kaitsta sünnieelsete laste õigust elule. On lootust, kui ei lubata võimutseda ja domineerida liberalismil ja vasakideoloogial ning pseudoteadusel. Rahval tuleb täita ka oma kodanikukohust, minna valima eestlaste rahvusriigi- ja kristlike väärtuspõhimõtteid ning teadust ja tervemõistuslikkust propageeriva ja praktiseeriva erakonna poolt. Erakonna poolt, kes täidab ja kaitseb ka reaalselt põhiseaduslikku õigust ja riigikorda. Teisi lahendusi lootuseks, et eesti rahva iive, riigi suveräänsus ja vabadus jääb kestma ning kasvab, ei ole.
Valver Kõrgemäe, EKRE Soome osakond