08.07.2022
Liina Kersna
Haridus- ja teadusminister koos kultuuriministri lisaportfelliga Liina Kersna keeldub kangekaelselt aru saamast, et ka head tehes peab seadustest kinni pidama.
Delfi on üllitanud loo “Liina Kersna: mul tekib õud ja õõv, kui mõtlen, mis oleks juhtunud, kui me ei oleks julgenud teste kiiresti hankida”, mis on kahtlemata järjekordne valitsuse ihumeedia katse musta valgeks rääkida, aga näitab ära ka Kersna enda rikutuse taseme.
Keegi ei väidagi, et teste polnud kiiresti vaja ega ka seda, et need aitasid väga palju – vastuolu on selles, et kõike tuleb teha seaduste piires. Kui õigustada seaduserikkumisi sellega, et nii oli vaja, siis kaotavad seadused mõtte, loeb ainult hea tahe. Ja siis saab öelda: näe, ma ei teinud riigihanget, sest see eluline ehitus/tee/objekt on vaja kiiresti valmis saada…
Kersna “heas tahtes” on siiski momente, mis näitavad ühe kindla ettevõtte eelistamist. Või nagu ütleb kolumnist Karl Olaf Rääk: “Õud ja õõv tõesti. Terve hulk raha oleks jäänud vasakule kantimata. Nõuka-ajal oleks Kersna tegemist nimetatud riigi riisumiseks eriti suures ulatuses ja karistus oleks karm. Krimiminister võiks õudi ja õõva asemel tunda õnne ja rõõmu, et ta nõuka-ajal ei tegutse. Riisu ja õitse. Reformireaalsus.”
Reformierakond rikub igati nii seadusandlust, õigusriigi põhimõtteid kui ka töökultuuri. Seadustele vilistamisega õhutatakse seadusetust, see aga aitab karistust kartmata taskuid täita. Õigusriigi põhimõtete hülgamine aitab võimul püsida, nagu see Kaja Kallase puhul hetkel käib. Massimigratsiooniga endisest Nõukogude Liidust juurutatakse siia sovjetlik töökultuur ja venekeelne töökeskkond ning eemaldutakse e-riigist, sest odavad töökäed pole digiriik.
UU