Reisikiri: Brüssel on Euroopa Liidu nägu ehk muutumas teiseks Aafrikaks

Sel nädalal Brüsselit ja Euroopa Parlamenti külastanud inimestele avanes võimalus näha Euroopa Liidu migratsioonipoliitikat kogu selle eheduses – Belgia ja EL-i pealinn Brüssel on muutunud Aafrika ja islami kallakuga multikultuurseks linnaks.

Must rass ja moslemiriietuses inimesed ei kao Brüsselis hetkekski silmist. Esimesel külastuspäeval liikusid eestlased valdavalt Euroopa Parlamendi, hotelli Le Plaza Brussels ja restorani Pampas vahel, mis on umbes tunnise jalutuskäigu piires, ja eriti Pampase kandis olid mustad konkurentsitult esiplaanil.

Muidugi on migrandid ka ametites, neid on nii hotellis, restoranis kui taksojuhtidena küllalt palju, kuid enamasti näeb neid tänavapildis: õhtusel ajal suured noorte meeste kambad, mustad lapsukesed mänguväljakutel, abielupaarid lapsevankritega. On rikkamaid (üks aafriklane manööverdas restorani aknal all uhke Šveitsi numbriga autoga) ja on ka neid, kes sätivad ennast kõnniteele madratsile ööbima (ja keda üks samuti ilmselgelt sisserändetaustaga naine valju sõimuga minema ajas, kuid kes varsti tagasi olid). Sai näha ka ehtsas pikas Aafrika rõivastuses tänavalt liikuvat mustanahalist.

Õhtul restorani naastes olid tänavad aafriklaste päralt, nii et meie valged naised üritasid meeste läheduses olla. Korra puhkes kõrvaltänaval vali kisa, oli näha jooksvad tõmmusid mehi ja hommikul kell kuus kostus ka hotellituppa aafriklaste kõrgete detsibellidega suhtlus.

Kui aafriklased tunduvad lihtsalt nautivat Euroopas elamist ja on valdavalt rõõmsa näoga, siis moslemid, ilmselt araablased, on üsnagi agressiivse olemisega. Moslemimehed liiguvad tänavatel täiesti vabas euroopalikus riietuses, samas kui mosleminaistel sellist vabadust ei tundu olevat – enamik on pikas hõlstis, moslemirätikuga, palju on ka puhtalt mustas burkas liikuvaid naisi. Mosleminaised euroopalikke vabadusi ei naudi. Küll aga paistis teisel päeval Brüsselisse sisse sõites kätte tohutusuur mošee.

Selline on maailmalinn Brüssel, kuid on ka teine Belgia. Osa inimestest külastas ka Brügget ja Genti ning kuigi ka seal on mustanahalisi näha, on Belgia Flandria euroopalik, Brügges oli esimese päeva kogemust arvestada lausa imelik näha valgete inimeste valdavat rolli tänavapildis. Ei tea, mis poliitikat Flandrias aetakse, aga erinevalt pealinnast Brüsselist seal laus-Aafrikat pole. Mõni aasta tagasi sai ka Vallooniat külastatud ja seegi on euroopalik.

Muide, allakirjutanu viibis sarnasel reisil ka kolm aastat tagasi ja siis sellist Aafrika üleolekut Brüsselis vähemalt ei tundunud olevat. Praegu oli aafriklasi täis ka Euroopa Parlament, mustade ja moslemite rohkus paistis silma ka Brüsseli lennujaamas, kus nad liikusid suurte peredena ja üksikult.

Gentist Brüsselisse liikudes sõitis reisiseltskond külavaheteele ja ka see oli unustamatu mulje. Flandria maaelu on idülliline, majad on korralikud ja uhked, kehvas seisus majapidamist praktiliselt ei näinud, hobuse-, veise- ja lambakarju näeb kõvasti rohkem kui Tallinnast Tartusse sõites, palju oli näha maisipõlde ja heinategu. Põllumajandusega tundub sealmail asi korras olevat ja seda hirmutavam oli mõelda, et kohe naabruses, Hollandis toimuvad just praegu põllumeeste massiprotestid, sest sealne valitsus tahab rohepöörde käigus just sellise maaelu kliimameetmetega hävitada.

Ühes väikelinnas lõunatades põikasime sisse ka kohalikku kirikusse, kus oli meeldivaks üllatuseks väga ilus pühakoda ja selle seintel kirjeldatav kohaliku flaamide koguduse elu – laste ja perede tegemised pildis ja sõnas, eakate inimeste sünnipäevad ja lahkumisjärgsed mälestamised, ühisüritused ja palju muud. Tundub, et kogukonnaelu on Flandrias tugev.

Kui EKRE esimees Martin Helme käis Belgias Antwerpenis Euroopa Tuleviku Kongressil, märkis ka tema, et on hea näha ka teistsugust Belgiat kui on bürokraatiat täis ja multikultuurne Brüssel. See linn ongi näide muutuvast ja samas ääretult hallist liberaalsest Euroopast.

Eesti vasakliberaalid näevad Tallinna vaimusilmas just teise Brüsselina aafrikalikus võtmes, rahvuskonservatiivid on pigem flaamide moodi ehk Eesti hoidjad põlisrahva maana. Sest selline sisserändajate domineerimine nagu Brüsselis on tõesti masendav.

Jüri Kukk