21.07.2022
Tervise- ja tööminister Peep Peterson näitab ühiskonnale ette, kuidas mokatubakat kasutada.
Paljudele tundus kummaline, et üsnagi efektiivne ametiühingujuht Peep Peterson asus “ajutisse valitsusse”, kus ei suudaks kaheksa kuu jooksul nagunii suurt midagi ära teha ning järgmisesse valitsusse ei pruugi ta pääseda, küll aga lõhub ta palju sildu.
Probleemid on juba käes – kui endine ametiühingute keskliidu juht ning värske tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) ei taanda end tööturgu puudutavatest otsustest, läheks ta poliitilise tavaga vastuollu, ütles Postimehele õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel. Muu hulgas ütleb tava, et lobistideks võivad olla näiteks ametiühingud, seega peaks ka ametiühingute keskliidu juht Peterson liigituma lobistiks.
Nii ongi tervise- ja tööministri käed juba seotud, samas kui tema väljaütlemised on kirgi kütnud – Postimees kirjutab, et “Peterson pakkus Äripäeva raadio saates «Kuum tool», et haige- ja töötukassale lisaraha leidmiseks võiks teha maksusüsteemis radikaalseid muudatusi.””
Petersoni võib oodata veel üks ebameeldivus – sõltuvalt tema otsustest ministrina võib tal ministriportfellist ilma jäädes osutuda üsna problemaatiliseks naasta ametiühingute töömaile. Nii näiteks läks Põhja prefektina töötanud Kristian Jaani Keskerakonna kutsel Kaja Kallase esimesse valitsusse siseministriks, olles seal vaid napilt poolteist aastat, kuid tehes ministrina otsuseid, mis ei luba tal naljalt enam politsei ridadesse naasta. Või kui ta leiab võimaluse taas politseisse pääseda, on tema professionaalsus poliitiliste otsuste tõttu rünnatav.
Peep Peterson võinuks ametiühinguliikumist elus hoidma jääda, sotside ministrina saab tal valitsuse vahetudes raske olema ennast taas ainult töövõtjate esindajana näidata, Marxi must käejälg on seljal.
UU