Praeguse „tankiprobleemi“ kohta avaldatakse igasuguseid arvamusi, mis on ka loomulik. Kuid siis, kui erinevaid arvamusi hakkab laekuma üsna resoluutsete avalduste kujul poliitikutelt, siis viib see rahvast veel suuremasse segadusse.
Te tegelesite oma koalitsiooniläbirääkimiste ja vastuolude silumisega päris pikka aega, nii et ärge etendage enam luike, haugi ja vähki. Teil on Narvaga seoses mängus kaks sellist libedat sotsi, et nad võivad viia asja Töörahva kommuuni taastamiseni Tiimanni-Daumani Narvas. Katri Raik on jah kaval nahahoidja, aga see ei tähenda veel tarkust.
Narvalased ei ole rumalad inimesed, nad on lihtsalt ajupestud ja siiralt usuvad, et kui noored abiellujad külastavad veriste roomikutega tanki ja toovad sinna ka oma lapsi ateistideks ristima, siis garanteerib see nende perele õnneliku ja rahuliku helge vene tuleviku. Asi nimelt selles, et kui eestlased olid valmis kartulikoori sööma, et saada vabaks, siis Venemaa kodanikud on valmis kartulikoori sööma selleks, et eestlased vabaks ei jääks ja et saaks Eestis vahetevahel tanki otsa ronida.
Kuna ees on Riigikogu valimised, ei poe praegu oma skeeme läbimõtlevad politikaanid eriti venelaste ees, sest vähemalt parlamenti meil vaenuliku riigi kodanikud ei vali. Ja kümne küünega võimust kinni hoidvaid professionaalseid poliittööluusijaid päris usaldada ei tohi, sest nad ei säästaks ei narvakaid ega meie politseinikke.
Eestlastel pole mitte mingit põhjust usaldada kogu taasiseseisvuse aja pinnal ujuvaid poliitikuid. Nagu ütles intervjuus ERR-ile keskerakonna esimeheks saada sooviv Jaan Toots, „1994 lahkus Nõukogude armee Eestist. Vene patriarh Aleksius II tuli Eestisse visiidile, teatavasti oli ta Eestist pärit. Härra Laar oli siis peaminister ja väga kitsas ringis oli arutelu, kus patriarh isiklikult ütles, et kuulge, äkki viiksime selle Tõnismäe sõduri oma õigesse puhkepaika ehk sõjaväekalmistule. Ja ma kutsun sinna nii palju rahvast ja õnnistan patriarhina selle sisse. Laar keeldus sellest. Ja 2007 oleks peaaegu pool Tallinna maha põletatud.“
See poleks muidugi ainuke põhjus, miks võiks natuke kahelda Mart Laari motiivides. Siin kõlas Narva Venemaa kodanike ettepanek loovutada tank Venemaale, viies see minema venelaste kulul. Oleksid venelased söönud ja eestlased terved. Aga keegi jälle „teeb Laari“. Et vastuvõetamatu. Vaadake, vastuvõetamatu on, kui eestlased ja need venelasedki, kes ei ole asjaga seotud, aga peavad täitma oma ülemuste käske, saavad kannatada. Kui linn saab kannatada. Kui rahulik kooseksistents saab kannatada. Kui Eesti maine saab kannatada. Kui puhkeb etniline jama Venemaa kodanikega sõdiva fašistliku Venemaa piiril. Vat see on vastuvõetamatu, valitsus! Kui tankil pole eestlaste jaoks sakraalset tähtsust, nagu te kogu aeg rõhutate ja mis on ka õige, andke siis see romu naabrile ära, kui nad seda tahavad, ja kostitage rahvast pealkirjadega: „Eestist lahkus viimane vene okupant“. Ja saate valimistel hääli, nii et tapab.
Ja veel: toda Jaan Tootsi mälestust peaministrist Laarist peavoolumeedia suure kella külge millegipärast ei pannud. Meil on kallaslaarlaste teod enamasti aastakümneteks salastatud sel või teisel moel.
+ + + + + + +
Linnapea Katri Raik püüdis olla ka Narvas ei liha ega kala, nagu sotsile kohane, aga seekord mängis ennast ise nurka. Vene Delfi käis tanki juures intervjueerimas narvakaid, ja tolles intervjuus oli üks naljakas episood, kus mainiti meeri.
„Олеся говорит, что разочаровалась в мэре Нарвы Катри Райк, которой нарвитяне выразили кредит доверия. „Все верили в неё. Сломанная рука – не повод для отказа говорить с народом“, – уверена Жанна. „Мы же не заставляем её здесь отжиматься“, – замечает Олеся.“
Tõlge: „Olesja räägib, et pettus Narva linnapeas Katri Raigis, kellele narvalased andsid usalduse krediidi. „Kõik uskusid temasse. Murtud käsi pole mingi ettekääne selleks et mitte rääkida rahvaga, räägib Žanna. „Ega me teda siin kätekõverdusi ei kavatse tegema panna,“ märgib Olesja.“
Kui inimestel on huumorimeelt, siis pole veel kadunud kõik. „Briljantkäes“ oli peakangelasel Gorbunkovil (Juri Nikulin) käsi samuti kipsis, ainult et ta ajas mingil hetkel vale käe kaelasidemesse.
+ + + + + + +
Ega tankiteemast polegi pääsu, kuid üritame suhtuda sellesse ka huumoriga, niipalju kui see üldse võimalik on.
Delfi vestles sealkandi ametiühinguliidriga, tulemuseks video ja lugu „Narva Energia ametiühingu juht: nõukogude haubitsa teisaldamine ei kutsunud töötajates esile kultuurseid sõnu“.
Nagu ütlevad venelased ise, „me ei vannu matisõnu, me nende abil räägime“. Umbkaudne tõlge on „мы не ругаемся матом, мы на нём разговариваем“.
Äkki ei olnudki töötajates kultuurseid sõnu, mida esile kutsuda. Vahel on kogunisti raske isegi tuvastada, kas need „teised“ ehk mittekultuursed kõlanud sõnad väljendavad laitust või vaimustust. See on nagu Moskvas käinud Petka dialoog Tšapajeviga: „No kuidas seal siis meie pealinnas oli, Petka? – Ah, Vassili Ivanovitš, vaatan ma vasakule – jo… ma..! Vaatan paremale – ah jo… ma..! Vaatan otse – no jo… ma..!!!“ – Jah, Petka, tõeline ilu siis seal!“
+ + + + + + +
Aga kui selliseid on isegi Venemaa riigiduras, miks ei või neid leiduda mingis sotside poolt vaimseks vene provintsiks tehtud eesti piirilinnas?
LDPR fraktsiooni saadik Aleksei Žuravljov lubas eile telekanali Rossija-1 eetris tappa ära saksa ajakirjaniku ja „kõiki“ sakslasi!
Telekanal Bild kritiseeris Kremli ultrasovinistlikku telesaadet „60 minutit“, kuna saatejuht Jevgeni Popov sõimas „natsiks“ Saksamaa reporterit, kes valgustab Ukraina sõja sündmusi. Venemaa parlamendisaadik karjus Kiseljovi kanali eetris: „Ma tahan sellele natsile – mul on kama, ma sülitan – öelda: me kõik tuleme ja kõiki teid tapame. Ma sõidan sinna ja kui ma teda seal näen…“ ähvardas Venemaa Riigidura saadik.
Eesti riik äsja loobus sadistlike vene propagandakanalite edastamisest, seepärast mida te Narva ajupestud proletaarlastest tahate. Tankiga on ju hõlpsam „minna ja tappa nad kõik“.
Ivan Makarov