Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul teeb kiire hinnatõus majandusstatistika tõlgendamise keeruliseks, ent tõenäoliselt on järgnevatel kvartalitel oodata majanduslangust.
Statistikaameti andmeil kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,6 protsenti ja moodustas jooksevhindades 9 miljardit eurot.
Aben märkis, et kiire hinnatõusu tõttu liiguvad erinevad majandusnäitajad erinevates suundades ja annavad vastuolulisi signaale. Teises kvartalis Eesti majanduse reaalmahu kasv aastases võrdluses peatus, kasvades vaid 0,6 protsenti, kuid rahaline maht jätkas eelmiste kvartalitega sarnast kiiret, 18-protsendist kasvu. Töötajate palgatulu kasv oli teises kvartalis samuti 18 protsendiga ülikiire, kusjuures sellises tempos kasvas töine tulu viimati 15 aastat tagasi, kuid 20-protsendine inflatsioon tõi kaasa sissetulekute ostujõu languse.
Vaatamata majanduskasvu hääbumisele ja üha kiirenevale hinnatõusule oli eratarbimine Abeni sõnul endiselt tugev. Säästu jaotumine on siiski ebaühtlane ja paljud leibkonnad on sunnitud oma reaalset tarbimist piirama.
Lisaks toimus Abeni selgitusel kevadkuudel kriisivarude kogumine sõja võimaliku eskaleerumise hirmus. “Eratarbimise kulutuste 23-protsendine kasv teises kvartalis ületab selgelt sissetulekute kasvu,” lisas ta.
BNS