04.09.2022
Lastis viljalaev Djibouti sadamas – mitte väljuv, vaid sisenev.
Veel on piisavalt soe, et akent öösel praokil hoida. Häda mulle! Aknast lendas sisse Gnaeus Pompeius, kes ei olnud just oma parimas tujus. „Lehekülg 262!“ karjus kummitus. Kummitus, sest otse loomulikult on Gnaeus Pompeius, kes oli muuhulgas ka Julius Caesari enese koduväi (https://en.wikipedia.org/wiki/Julia_(daughter_of_Caesar)#/media/File:Julia_caesaris.jpg vaadatud 04.09.2022), surnud. Ainult surnud inimesed lendavad öösel akna vahelt sisse. Elavad suudaksid seda vast ainult mõne lennumasina abiga. Tegin raamatu lahti ja lugesin. Olgu allpool antud see tekst, mida Gnaeus Pompeius sundis mind lugema. Olgu antud ka selle teksti kiire toortõlge.
Quoniam igitur propter vim atque multitudinem praedonum ne mare Tuscum quidem tutum erat, parum frumenti ex Sicilia et ex Africa Romam advehebatur. Ita maxima inopia frumenti facta est, quam ob rem pretium frumenti semper crescebat. Postremo, cum iam tam carum esset frumentum ac panis ut multi pauperes inopia cibi necessarii perirent, populus Romanus uno ore postulavit ut universa classis Romana adversus hostes illos audacissimos mitteretur. Ergo Gnaeus Pompeius, dux egregius, classi praepositus est. Qui primum e mari Tusco, quod mare proximum Romae est, et ex Sicilia, insula Italiae proxima, praedones pepulit, tum eos in Africam persecutus est. Denique, aliquot navibus in Hispaniam missis, ipse cum classe in Asiam profectus praedones quos ibi invenit brevi tempore omnes vicit. Hac victoria egregia omnes gentes, ab Hispanis usque ad Aegyptios Iudaeosque, communi periculo liberatae sunt. Simul atque gratus nuntius de ea victoria gratissima Romam pervenit, pretium frumenti minui coeptum est; victis enim praedonibus, nautae sine metu per maria, quae omnium gentium communia sunt, navigabant. Romae igitur ex summa inopia repente maxima frumenti copia facta est ac panis tam vilis fuit quam antea fuerat – id quod populo Romano gratissimum fuit. Pompeium victorem cunctus populus Romanus summis laudibus affecit.
Seega kuna mereröövlite jõu ja nende suure hulga tõttu ei olnud isegi mitte Türreeni meri ohutu, veeti Sitsiiliast ja Aafrikast Rooma liiga vähe teravilja. Nõnda tekkis äärmiselt suur teravilja puudus ja seetõttu teravilja hind tõusis alati pidevalt. Viimaks, kui teravili ja leib olid juba nii kallid, et paljud vaesed inimesed hukkusid vajaliku toidu puuduse tõttu, nõudis Rooma rahvas ühest suust, et kogu Rooma laevastik saadetaks nonde ülimalt jultunud vaenlaste vastu.
Niisiis pandi laevastiku etteotsa väljapaistev väejuht Gnaeus Pompeius, kes lõi esiteks mereröövlid välja Türreeni merelt, mis on Roomale lähim meri, ning Sitsiiliast, Itaaliale lähimalt saarelt, siis jälitas neid Aafrikani välja. Lõpuks, lähetanud mõned laevad Hispaaniasse, suundus ta ise koos laevastikuga Aasiasse. Lühikese aja jooksul oli ta võidukas kõigi seal leitud mereröövlite üle. Selle väljapaistva võidu tõttu said kõik rahvad, hispaanlastest kuni egiptlaste ja juutideni, ühisest ohust vabastatud. Niipea kui teretulnud teade sellest teretulnuimast võidust Roomasse jõudis, hakkas teravilja hind langema; sest pärast mereröövlite üle saavutatud võitu seilasid meremehed meredel, mis on kõigi rahvaste jaoks ühised, ilma hirmuta. Seega tekkis Roomas järsku äärmisest teravilja puudusest ülim teravilja küllus ning leib oli nii odav nagu see oli olnud varasematel aegadel – see oli Rooma rahvale ülimalt meeldiv.Võitjale Pompeiusele laskis kogu Rooma rahvas osaks saada kõrgeimaid kiiduavaldusi.
Tõstsin raamatult pilgu. Seletusi mul vaja ei olnud. Taipasin, et Gnaeus Pompeius on kursis 2022. aasta uudistega ning on tulivihane ja ka hingepõhjani solvunud, et teda kui õilsat piraadinottijat ja -taltsutajat on nii suurel määral mõnitatud ja alandatud. Oma õigustatud nördimusest hoolimata suutis kummitus siiski karjatada: „Lollid kääbikud! Kus on Aafrika viljalaevad? Laevad, mis veavad vilja Aafrikast?“ Tõstsin kulmud pisut kõrgemale, sest ei olnud kuidagi osanud oodata Pompeiuse suust solvangut „lollid kääbikud“ (originaalis: „hobbiti stulti“). Sain aru, et pärast surmajõe ületamist ei ole väljapaistev väejuht tegelenud ainult oma äiapapa (kellega tal läksid muidugi asjad väga hapuks ka) loomingu lugemisega (Caesar oli ju ka kuulus kirjanik), vaid käsil on olnud ka ladinakeelne „Kääbik“ (https://www.amazon.com/-/es/J-R-Tolkien/dp/0007445210 vaadatud 04.09.2022). Oleksin meeleldi Pompeiusega kääbiku tegemistest lobisenud, aga me ei saanud, sest meid takistasid viljavedu Ukrainast (!) ja neopiraadid (ehk vene sõjardid).
Koolis öeldakse ikka, et maailmas toimub areng. Kus on areng, kui veame vilja Aafrikasse (Ukrainast) ja mitte Aafrikast? Kas Aafrika on kuskile arenenud? Kas meie oleme arenenud? Kes on arenenud? Gnaeus Pompeius ja mina, sest me loeme „Kääbikut“?
Ütlesin Pompeiusele, et ta konsulteeriks mõne majandusinimesega. Mina talle vastata ei suutnud. Valasin talle lihtsalt kruusi õlut (sõjamehena ei pannud ta seda lihtsat keelekastet mulle sugugi pahaks) ning segasin õlle sisse lusikatäie kärjemett (et teeselda nagu oleks meie kesvamärjuke Rooma õlu). Pompeius jõi meega õlle ära, naeratas võib-olla isegi ning lendas aknast välja. Nii tuhisebki ta ringi ja uurib, miks on viljalaevade teekond nii palju muutunud. Kui te seda teate, siis palun öelge talle. Sõna „areng“ unustage aga ära. Tegelikult oleme me lollid kääbikud. Sest ainult lollid kääbikud veavad Aafrikasse vilja. Arenenud maailmas kasvataks Aafrika ise vilja ning veaks seda mujale. Näiteks meile.
Sildistamis- ja identifitseerimisajastul „aitaks“ muidugi Ukraina ümbernimetamine Aafrikaks. Sest kui Ukraina ise tunneb, et ta on Aafrika… Säherdusest „abist“ jääb aga inimene vaimuhaigeks. Gnaeus Pompeius lööks aga „abistajad“ lihtsalt maha. Tal on selleks imperium extraordinarium ehk erakorraline sõjaväeline võim. Elagu Rooma! Maha mereröövlid!
04.09.2022 Anno Domini
Piret Kivi