Liberaalses Läänes on levinud vabandamine iga asja ja sündmuse eest, mis pole olemuslikult vale, kuid absurdiks muudab selle vabandamisprotsessi kampaanialikkus ja suunatus kindlatele gruppidele (vähemustele). Vahel aga kuluks vabandamine tõesti ka Eestis ära.
Laias maailmas on vabandatud ajaloolise ülekohtu pärast erinevate rahvaste, sotsiaalsete gruppide, seksuaalvähemuste ja paljude teiste ees. Viimane uudis räägib, et Saksamaa palus esmaspäeval Müncheni olümpiamängude veresauna 50. aastapäeval ohvrite omastelt andestust ja tunnistas 11 iisraellase surmani viinud vigasid.
Kui pisut fantaseerida, siis ootaks näiteks Reformierakonnalt vabandamist nende Eesti perekondade ees, kes olid Andrus Ansipi valitsemise ajal sunnitud majandussurutise tõttu kodumaalt lahkuma ja võõrsil tööd otsima, sest Eesti riik ei suutnud neid kodus aidata ja toetada. Selle väljarände tõttu purunes ju palju peresid ning lapsed elasid isata, ka emata või mõlema vanemata…
Ootaks ka vabandust “eriliste teenete eest” kodakondsuse saanud Yana Toomilt eesti rahva ees Punaarmee poolt sooritatud kuritegude pärast. Või Siim Kallaselt kaduma läinud 10 miljoni dollari ja VEB Fondi rahade pärast.
Kaja Kallas võiks vabandada ka raskuste pärast, millesse rahvas tema valitsemise ajal on sattunud. Unistada ju võib…
Uued Uudised