Alates tänavu aasta 24.veebruarist olen pidanud kümneid kordi kuulama oravapartei juhtivatelt poliitikutelt juttu, et kuidas meie rääkisime mitmeid aastaid, isegi hoiatasime aga Euroopas meid ei kuulatud.
Tänases Eesti Ekspressi intervjuus kasutab endine peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) jälle seda kaarti. Tsitaat: “Kui Lääne-Euroopa oleks seitse-kaheksa aastat tagasi kuulanud Eesti juttu, poleks meil praegu seda probleemi.”
Samas, kui EKRE on kahtluse alla pannud Euroopa Liidu võrdse kohtlemise ja kõiki liikmesriike arvestavad printsiibid on rahvuslased saanud kiiresti putinistide ja Kremli käsilaste sildid kaela. Seda nii liberaalsetelt erakondadelt, kui “sõltumatult” ajakirjanduselt.
Igapäevaselt me näeme võidukalt raporteerimas meie ministreid, eurosaadikuid ning Brüsseli ametnikke suurtest ja võimsatest saavutustest eurorindel.
Kuidas siis aga nii, et meid ei kuulata Euroopas? Kuidas on juhtunud, et kahes, minu arust ühtedes tähtsamates valdkondades sõjaline- ja energia julgeolek ei ole meid kuulatud?
See viitab vaid kahele võimalusele. Esiteks, kas meid peetaksegi Euroopas selliseks mõttetuks ääremaa provintsiriigiks, kellega polegi vaja arvestada või on meie poliitikud lihtsalt saamatud ja ei suuda ennast Euroopas kehtestada?
Kokkuvõtvalt tundub see kõik aga tagantjärgi praalimisena ja eneseõigustusena.
Tegelik reaalsus on orjameelsus Euroopa Liidu ees ja väga lühinägeliku, kitsa ning kindlale huvigrupile suunatud poliitikate ajamine!
Reformierakond, istu, jälle kaks!
Rudolf Jeeser, EKRE ringkondade koordinaator