Reformierakond lubab oma pikaltvenitatud keskmaa õhutõrje alles kolme aasta pärast reaalsuseks muuta – selle aja peale peaks Ukrainas ammu selgus olema, Venemaa on kas põrmu paisatud või pilgu juba mujale suunanud ja sealt ka üle käinud – ja siis saab Eesti viimaks ometi kauaoodatud kaitsevõimekuse. Kui Putin just Baltikumi vahepeal kummitama pole tulnud ja Eesti kaitsevägi neile kehvema relvastusega vastu pidanud astuma.
BNS vahendab: “Riigieelarve läbirääkimistel langetatud otsus eraldada vahendid keskmaa õhutõrjele võimaldab toimiva süsteemi üles ehitada 2025. aastaks, ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
“Mul on väga hea meel, et valitsuskoalitsiooni otsus sillutab teed rajada Eestile toimiv keskmaa õhutõrjevõime 2025. aastaks,“ vahendas kaitseministeerium Pevkuri sõnu. „Sellega astume suure sammu lähemale selle kriitilise võimelünga täitmisel.“
Keskmaa õhutõrje investeering jaotatakse aastatele 2024–2027. Et tagada Eestile toimiv keskmaa õhutõrjevõime 2025. aastaks, tuleb leping sõlmida hiljemalt järgmise aasta esimeses kvartalis ja esimesed süsteemid peavad Eestisse jõudma 2024. aastal. Investeeringu täpne maksumus selgub pärast hankeprotsessi lõppu.”
Peaks olema justkui rõõmustav sõnum, aga suuresti pole – pinged Venemaa ja Ukraina sõja ümber on nii suured, et esimeste süsteemide saabumise ajaks peaks Kremli agressiivsuse osas mingi suurem selgus, kas hea või halb, juba ammu ka meieni jõudnud olema.
Reformierakond ja Kaja Kallas aga alustasid valitsemist just kärbetega, mis tabasid ennekõike sõjaväeorkestrit, kaplanaati ja presidendi auvalve riietust, keskmaa õhutõrjet polnud poliitoravatel kavaski ette võtta, kuid Ukraina sõda pani ka selle seltskonna pisutki liigutama. On juba hilja, kuid ikkagi parem kui mitte kunagi.
Uued Uudised