Eurostat: leib on Eestis aastaga kallinenud ligi kolmandiku võrra. Kaja Kallas: ärge virisege, olete aastaid odavat leiba nautinud

Eestis mäletatakse aegu, mil üks leib, mida söödeti loomadele, maksis 12 kopikat, inimestele sobivam peenleib 16 kopikat. Ka taasiseseisvusaastatel on leivahind talutav olnud. Nii on peaminister Kaja Kallasel elektriteemaga sarnaselt põhjust öelda ka leivahinna kohta: ärge virisege, olete aastaid odavat leiba nautinud.

Eurostati andmeil kallines Euroopa Liidus (EL) leiva hind augustis aastavõrdluses 18 protsenti, Eestis aga ligi kolmandiku, 32 protsendi võrra.

Toiduained – leib, köögiviljad, liha – on üldiselt kallinenud, kuigi eriti terav on olnud toiduõlide hinnatõus, teatas Eurostat. Hindade tõusu taga on eelkõige Venemaa sõjaline rünnak Ukrainas, mis on häirinud rahvusvahelisi tarneahelaid. Venemaa ja Ukraina on olnud olulised teravilja, nisu, maisi, õliseemnete ja väetiste eksportijad.

Samas aga mõjutab toiduainete hindu kõvasti ka elektrihinna tõus ja kõrge inflatsioon. Seetõttu on leiva hind EL-is tõusnud keskmiselt 18 protsenti võrreldes 2021. aasta augustiga. Mullu augustis oli leiva aastane hinnatõus vaid 3 protsenti.

Enim tõusid leivahinnad tänavu augustis Ungaris – 66 protsenti. 33 protsendiga järgnes Leedu ning 32 protsendiga Eesti ja Slovakkia. Tagasihoidlikuim on leiva hinnatõus olnud Prantsusmaal – 8 protsenti – ning Hollandis ja Luksemburgis, kus kallinemine oli eelmisel kuul 10 protsenti. (BNS-UU)