Koroonaaeg näitas, et haridus ei tähenda alati haritust 

Üks inimene, kes koroonapiirangute osas kohtus õiguse sai, kirjutab: „Kogu selle asja juures oli kurb see, et selle lauslollusega noogutasid kaasa ka paljud tuttavad ja minu üllatuseks selgus, et mida haritum inimene, seda suurem uskumus oli tal sellesse jaburusse! See näitab et inimestele meeldib raamis olla ja lihtne on, kui keegi annab sulle käsklusi nagu koerale, sealjuures ise kaasa mõtlemata.“ Nii see paraku on.

Eestis, nagu kogu liberaalses Läänes, kasutatakse haridustaseme rõhutamist osavalt ära poliitikas ja ideoloogias – kui näiteks on mingi uuring kooseluseaduse või massimigratsiooni teemal, siis rõhutatakse, et näete, toetajate hulgas on valdavalt kõrgharidusega inimesed. Esiteks on see ebaõiglane kõrghariduse seostamine ideoloogiaga ja teiseks, see haridus võib olla pärit marksistlikust kõrgkoolist punaprofessori käe alt.

Kõrghariduse puhul võibki lisada, et ka suurem osa marksistlike revolutsioonide juhtidest, mitmed islamiäärmuslaste liidrid ning Aafrikas genotsiidi sooritanud riigijuhid on õppinud Lääne kõrgkoolides, Põhja-Korea liider Kim Joung-un omandas hariduses Šveitsis Bernis. Juba see peaks näitama, et ka kõrgharitud inimesed võivad ideoloogiatest mõjutatuna olla päris segi. Eestis on kardetavasti päris suur hulk bakalaureusekraadiga noortest selgelt vasakliberaalse maailmavaatega, sest ka siin on ülikoolid vasakpoolseks muutumas.

Punaprofessorite käe all saadud haridus ongi üheülbaline, kui seda antakse mustvalgelt, ühe ja ainsa tõe raames – siis ei teki noorel oskust otsida alternatiive ning vaadata teisi tõdesid ning uurimusi. See lööb ka Eestis kõrgharitute seas välja – teadmised on, aga järeldused on mõne ideoloogia suunas kaldu. Eriti halb aga on, kui ka teadusmaailmas, kus on erinevaid koolkondi palju, usutakse ühte ja ei vaadata teisi.

Läänes on üsna levinud kõikvõimalikud teaduslike seisukohtade all esitatavad arvamused, mille kohaselt olevat näiteks rass ja sugu kõigest sotsiaalsed konstruktsioonid meie peades. Kes sellist jama usub, on küll pseudoteaduslike seisukohtade järgija ehk tõeline lamemaalane. Lisaks on teadus, eriti sotsiaalsed valdkonnad, ideoloogiast eriti mõjutatud.

Naastes koroonapiirangute juurde, kus enamik inimesi, sealhulgas rohkem harituid, läks kaasa üldlevinud seisukohtadega, peab tõdema, et enamik inimesi uskus seda, mida neile ette öeldi, sealhulgas ka need ideoloogilised kõrgharitud. Ometigi oli näha, et koroona oli ka teadusliku meditsiini jaoks midagi uut, tänaseid seisukohti hinnati homme ümber, vaktsiinid tulid kiirkorras ja ilmselt mitte alati hoolikalt läbiuurituna – iga mõtleva inimese peas sünnivad sellises olukorras kahtlused. Kes oli siin rumalam, kas kõrgharitud kaasamineja või vähemharitud kahtleja?

Need, keda meie meedia pidas tarkadeks, sest neil kahtlusi ei tekkinud, lasid ennast eksitada “teadusnõukoja” kõlavast nimetusest – teadlased ju, miks ei peaks neid uskuma? Aga just selle koja puhul oligi näha selget poliitilist mõju ehk siis tööd valitsuse heaks – kui Irja Lutsar oli koja eesotsas, olid tema jutud valitsust toetavad, aga niipea, kui Kaja Kallas ta minema kupatas, muutusid ta seisukohad peaaegu vastupidisteks, nii vaktsiinide tõhususe kui maskide efektiivsuse osas. Lutsari asemele saanud Toivo Maimets aga kaitses lõpuni neid seisukohti, mida oli vaja peaministrile.

Paljud inimesed olid vihased arstide peale, kes läksid kaasa valitsuse kehtestatud korraga, et kui inimene võtab avalikus ruumis maski eest, peab tal olema vastav arstitõend terviserikke kohta olemas olema. Aga on ju palju ka neid terveid inimesi, kellel rahvast täis bussis ja sisselülitatud soojendussüsteemiga hinge matma hakkas, aga maski paotada ei tohtinud – miks meedikud selle nõude vastu polnud, nemad peaks ju aru saama, et hädaolukord võib ka haiguseta tulla?

Kahtlemata on haritud inimestel laiem silmaring teadmiste osas, aga sellest pagasist on vähe kasu, kui tehtavad järeldused on valed, sest asju on õpetatud mustvalgena vaatama. Eriti ohtlik aga on, kui selle tulemusel alternatiive ei vaadata, sest isegi teaduses pole kõik tipptegijad ühel arvamusel. Lisaks ei tohi teadust pimesi uskuda, sest hetkel populaarne seisukoht võib olla üks paljudest.

Need, kes uskusid koroonaperioodil kõike, mida neile räägiti, ei olnud just teravaimad pliiatsid. Eriti nende praeguste kohtuotsuste valguses, kus piirangute ajal represseeritud ja ühiskonna enamuse poolt “lamemaalasteks” tembeldatud saavad nüüd ka kohtukullilt õiguse. Rääkimata sellest, et Covid-19 on mandunud gripilaadseks haiguseks.

Uued Uudised