27.09.2022
Martin Helme – ei homopropagandale kaitseväes!
Esmaspäeval vastas kaitseminister Hanno Pevkur EKRE saadikute järelepärimisele homopropaganda kohta Kaitseväes ning liberaalist minister kaitses aktiivselt geiaagenda imbumist jõustruktuuridesse. Martin Helme nimetas toimuvat tülgastavaks.
“On toimunud täiesti tülgastav ja õõvastav asi. Sidepataljonis on näidatud selgelt homoerootilist propagandafilmi “Tulilind”. Kuigi sidepataljoni ülem kolonelleitnant Taavi Otsalainen kinnitas, et see toimus ajateenijate enda soovil ja kedagi ei sunnitud seda vaatama, kinnitavad ajateenijad siiski meile, et ka konkreetne käsk ikkagi oli. Seda põhjendati sellega, et see rikastab nende väljaõpet ja avardab silmaringi,” ütles arupärimise ette lugenud Martin Helme.
Paljude küsimuste seas küsis EKRE esimees ja Riigikogu saadik Martin Helme. “Kas kaitseminister peab õigeks, et sedavõrd konfliktsel teemal surutakse ajateenistuses viibivatele noortele meestele peale LGBTQ+ ideoloogiat ehk paljudele vastuvõetamatuid väärtusi olukorras, kus nad on põhiseadusega kohustatud ajateenistuses viibima? Kuidas kavatseb kaitseminister lahendada olukorra, kus kutsealused keelduvad ajateenistusest süümepõhiselt, viidates, et ajateenistuse käigus üritatakse neile peale suruda vastuvõetamatuid väärtushoiakuid?”
Kaitseministri selgitused olid erinevad: see film olevat üks paljudest näidatud filmidest, mis polevat olnud kohustuslik, aga laiendavat silmaringi, seal olevat olnud ka heteroseksuaalseid kaadreid, kaitseminister ei ütlevat ette, milliseid filme vaadatakse, EKRE ajavat poliitilist rida, tegevat kärbsest elevandi, kogu see debatt olevat mõttetu ja üldse ei pidavat Ukraina sõja ajal Riigikogus selliseid teemasid arutama.
Lõpuks võttis Martin Helme teema kokku.
“Mulle tundub, et Hanno Pevkur ei saa aru, miks me seda teemat siin tõstatame. /…/ Ma olen väga nördinud selle üle, et sisuliselt arupärimisele ei vastatud. Meil oli 15 väga konkreetset küsimust, nii selle kohta, kes langetas otsuse, kuidas need otsused sünnivad, kuidas see mõjub moraalile, kuidas sellel on põhjalikumad tagajärjed meie kaitsevõime tugevdamisele, sellele, mismoodi inimeste süümega asjad on. Ja mitte midagi sellele ei vastatud.
Ma mõistan, et ei homopropaganda ega kogu LGBTQ, kogu see transsoolisuse hullunud õõvastav ideoloogia ei ole Eesti ühiskonnas populaarne. Nii väga kui Reformierakond tahab ennast liberaalse erakonnana reklaamida, ta loomulikult tahaks seda kõike teha niimoodi, et avalikkus ei tea, kuidas nad dekadentsi edendavad, kuidas nad moraali lammutavad ja kuidas nad väärtushoiakuid Eestis lõhuvad. Aga kogu selle arupärimise põhiiva ja põhjus, miks meie, ajateenijad ja nende ajateenijate vanemad olid ärritatud, on ju selles, et see oli sügavalt ebamoraalne ja ebanormaalne, kui meie kohustuslikus korras ajateenistusse kutsutud noored poisid pannakse vaatama homopropagandat.
Sealt tuleb terve rida probleeme. Esimene probleem on see, et kas siis tõesti midagi muud, midagi paremat ei olegi. Tuleb välja, et näe, aeg-ajalt näidatakse täiesti normaalseid filme, “Apteeker Melchior” ja “1944”, ja kellelgi ei teki sellest probleemi. Sõjaväelastele, ajateenijatele näidata seda, missugused nägid välja Eestis minevikus peetud sõjad või missugune on Eesti ajalooline pärand – täiesti arusaadav. Ja seal ei ole teravat ühiskondlikku polemiseerimist tekitavaid teemasid sees. Aga siin oli see teema sees.
Ma ei saa aru sellest jutust, et kuulge, üks film ei tee kedagi homoks. Keegi ei arvagi, et üks film teeb kedagi homoks. Loomulikult üks film ei tee. Küsimus on selles, milliseid väärtuseid edendab Eesti Kaitsevägi, millised väärtused on laiemalt Eestis, milliseid väärtusi Eesti riik edendab. Kas need on pereväärtused, kas need on laste kasvatamist, laste ja noorte inimeste moraalset palet tugevdavad väärtused, või on see jälk dekadents, mida riik oma masinavärgiga, oma sunniaparaadiga meile peale surub?
Me teame, missugust teed läheb Reformierakond ja meie liberaalne front. See ongi jälk dekadents. Ja kui nüüd siin lõpus hüütakse, et aga Ukrainas inimesed surevad… Kui meil peaks tekkima olukord, et Eestit on vaja kaitsta, ja siis meil on olemas enne seda teadmine, et kui sa saadad oma poja Kaitseväkke, siis talle hakatakse seal mingisuguseid jälke homofilme näitama, siis äkki ta ikkagi ei lähe sinna sõjaväkke, sest see on tema maailmavaatega, tema süümega vastuolus. See on vastuolus tema vanemate ja perekonna hoiakutega, see on vastuolus poole … mitte poole, vaid kahe kolmandiku ühiskonna hoiakutega. See on ju tegelikult kaitsevõime õõnestamine, see on Kaitseväe moraali õõnestamine, millega tegeletakse.
Ja viilida siin kõrvale sellest, et kaitseminister ei tegele selliste asjadega – loomulikult ma tean, et kaitseminister ei tegele selliste asjadega, ei peakski tegelema, normaalses riigis kindlasti vähemalt mitte. Aga kui probleem on tekkinud ja Riigikogu saadikud aru pärivad, siis võiks natuke rohkem vaeva näha, kui lasta nõunikel ette kirjutada, et minule teadaolevalt ei olnud sunniviisiline. Siin on terve arsenal asju, mida saab teha kaitseminister, alates distsiplinaaruurimise alustamisest ja lõpetades sellega, et ta kerib kõik alates selle väeosa juhtidest ja Kaitseväe juhatusest enda kabinetti ja teeb neile selgeks, et niisugused asjad ei lähe, seda ei tohi rohkem teha. Minugi poolest võiks neilt palga ära võtta paariks kuuks, sellise rumaluse või sellise sigaduse eest – see ei ole rumalus, pange tähele, see ei ole rumalus. See on see, mille kohta meile Taimar Peterkop ütles “nügimine”. Meie ühiskonda nügitakse perverssuste poole, väärtushoiakute ümberkujundamise poole, kõige ilusa, hea ja ülla lörtsimise poole. Vaat seda tegi kõik see.
Ma saan aru, et liberaal ei saa sellest aru, aga meie saame sellest aru ja me ei lase sellel juhtuda niimoodi, et lükkame vaiba alla, ärme räägime sellest. Ei, ei saa, sest see lõhub meie ühiskonda, lõhub meie kaitsevõimet.”
Allikas: stenogrammid